Kolhoos: erinevus redaktsioonide vahel

{{allikad}}

'''Kolhoos''' ([[vene keel]]es: ''колхоз'', lühend sõnadest ''коллективное хозяйство'', 'ühismajand') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] põhiliselt [[põllumajandus]]e või [[kalandus]]ega tegelev (ühis)majand.

 

== Kolhoosi juhtimine ==

Kolhoosi eesotsas oli kolhoosnike üldkoosoleku poolt valitav esimees. Need valimised olid samuti formaalsed nagu kõik valimised Nõukogude Liidus. Juhtkonda kuulusid veel aseesimehed ja peaspetsialistid: peaagronoom, peazootehnik, pearaamatupidaja jt. Kolhoosi juhtkonna liikmete töötasud olid märgatavalt suuremad kui kolhoosi lihtliikmete omad. Kehtis premeerimise süsteem, mis oli sõltuvuses riigiplaani täitmisest.

 

 

== Kolhoosid pärast stalinismi ==

Algul olid kolhoosid väikesed. Partei seisukoha muutudes pidi kolhooside ühinemine rikkuse tooma ja siis sunniti kolhoose vastavalt kõrgemalt poolt tulnud korraldusele ühinema. Kui toimusid päriskommunistide vahetamine uue põlvkonna vastu ja juhtideks pääsesid majanduslikult mõelda oskavad inimesed, siis muutusid kolhoosid rikkamaks. Osavamad esimehed organiseerisid kolhoosides abimajandite nime all ja seadusandluse aukude ning bürokraatia saamatuse vahel laveerides ning ka altkäemaksude abil sisuliselt tööstust.

 

Eesti esimest arvutit "[[Juku (arvuti)|Juku]]" toodeti samuti ühes kolhoosis. Eestis elasid mõnede kolhooside kolhoosnikud nõukogude perioodi lõpupoole jõukamalt kui töölised linnades.

 

==Vaata ka==