Lagrange'i punktid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Lagrange'i punktid''' ehk '''L-punktid''' on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise überümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida. Nendes punktides tasakaalustavad gravitatsioonilised jõud ja orbitaalne liikumine teineteist. Maa-Päike süsteemi vaadates, oleksid L-punktid sellised, mille tiirlemisperiood on võrdne Maaga (1 aasta) ning mille asukoht Maa ja Päikese suhtes ei muutu. Lagrange´i punkte on kokku 5: L1, L2, L3, L4 ja L5, millest esimesed kolm on ebastabiilsed ning viimased kaks stabiilsed punktid.

Stabiilsed Lagrange´i punktid on punktid, kus tühise massiga keha suudab põhimõtteliselt paigal püsida. Seda võib vaadelda kui nõgusat kausipõhja, kus keerleb üks pingpongipall (pealepärast mõneajalist liikumist jääb see kausipõhjas seisma).

L1 punkt asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel, nende taevakehade vahel. See on punkt, kus Maa külgetõmbejõud on võrdne Päikese külgetõmbe jõuga ning seetõttu on ta ainus L-punkt, mis eksisteeriks ka statsionaarses süsteemis (ehk süsteemis, kus orbitaalset liikumist ei toimuks). L1 punkt asub Maa-Päike süsteemis ligikaudu 1.,5 milljonitmiljonit kilomeeteritkilomeetrit Maast Päikese pool ning on ebastabiilne L-punkt ehk sinna on [[satelliit|satelliidi]] või mõne muu keha paigale jätmine üsna keeruline.

Kui L1 asub Maast Päikese pool, siis L2 punkt paikneb Maad ja Päikest ühendaval sirgel Maast teisel pool, ligikaudu 1,5 millionimiljoni kilomeetri kaugusel. L2 punkt asetseb kohas, kus kehale mõjuvad [[tsentrifugaaljõud]] on tasakaalus kahe massiivse keha (Maa ja Päike) summaarse külgetõmbejõuga.

Päike-Maa süsteemis olev L2 punkt on hea koht kosmoseobservatooriumite paigutamiseks, sest sinna paigutatud sond säilitab Maa ja Päikese suhtes oma asukoha ning on seetõttu paremini kaitstud päiksekiirguste eest. Maa-Kuu süsteemi L2 punkt sobiks hästi sidesatelliidiks, mis suudaks ära katta Kuu-taguse ala.

L3 punkt asub asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel Päikesest nii-öelda tagapool ehk see on ainus Lagrange'i punkt, mida Maalt näha ei saa. Analoogiliselt L2 punktile asetseb see punkt kohas, kus kehale mõjuvad [[tsentrifugaaljõud]] on tasakaalus Maa ja Päikese summaarse külgetõmbejõuga.

Punktid L4 ja L5 paiknevad Maa–Päike süsteemis Maaga samal orbiidil . L4 punkt asub Maast 60 kraadi eespool ning L5 60 kraadi tagapool. L4 ja L5 on ainsad stabiilsed punktid. Need punktid on tasakaalus seetõttu, et punktide L4 ja L5 kaugused põhiliste kehadeni on võrdsed. Seega kahe massiivse keha gravitatsiooniliste jõudude suhe on võrdne nende masside suhtega ning resultantjõud on suunatud massiivsete kehade raskuskeskmesse, mis on ühtlasi nende pöörlemiskese. Mainitud resultantjõud on täpselt piisav, et hoida (kahe põhilise kehaga võrreldes) suhteliselt väikese massiga keha orbitaalsel liikumisel ülejäänud süsteemiga tasakaalus.

Päike-Jupiteri süsteemis on L4 ja L5 punktides mitmeid tuhandeid asteroide, mida kutsutakse Trooja asteroidideks. Enamik asteroide on oma nime saanud [[Trooja sõda|Trooja sõja]] tegelaste järgi, kusjuures L4 punktis ehk Jupiterist 60 kraadi eespool on kreeklaste leer ning 60 kraadi tagapool on troojalaste leer.

L4 ja L5 punktides paiknevad enamasti asteroidid ja sinna kogunevad kosmosetolmu pilved, mistõttu ei ole seeneed väga soodnesoodsad kohtpaigad satelliitide paigutamiseks.

{{Viited|2}}