Resonaator: erinevus redaktsioonide vahel

'''Resonaator''' (ladina keeles ''resonare'' vastu kajama) on füüsikas[[füüsika]]s keha või kehade süsteem, mis on võimeline hakkama välise ergutuse toimel võnkuma [[resonants]]i tõttu. Enamasti tekitab resonaator harmoonilisi (siinusfunktsioonikohaseid) võnkumisi, mille sagedus on määratud võnkuva süsteemi parameetritega. Eristatakse akustilisi, elektromehaanilisi, elektromagnetilisi ja optilisijärgmiseid resonaatoreid.:

* [[Akustiline resonaator]] on näiteks helihark ja pillikeel. Akustilise õõsresonaatori moodustab osaliselt avatud õhumaht, nagu see on oreliviles või viiuli kõlakastis, samuti mõlemast otsast avatud torus, näiteks [[bassireflekskõlar]]i invertertorus.

* [[Elektromehaaniline resonaator|Elektromehaanilise resonaatorina]] on tuntuim [[kvartsresonaator]] (näiteks elektronkellas on kellakvarts omavõnkesagedusega 32 768 hertsi).

* [[Elektromagnetiline resonaator]] koosneb mahtuvusest ja induktiivsusest. Levinum elektriline resonaator on kondensaatorist ja poolist koosnev [[võnkering]]. [[Mikrolained|Mikrolainetel]] kasutatakse pooli asemel kahest rööbitisest elektrijuhist koosnevat liinilõiku. Niisugune ühest otsast lühistatud liinilõik avaldab lahtises otsas induktiivtakistust. Seega võib liinilõiku vaadelda ühe keeruga poolina. Kui ühendada liinilõigu lahtisse otsa kondensaator, saadaksegi võnkering. Kondensaator võib ka puududa, kui resonantsi saavutamiseks piisab liinilõigu omamahtuvusest.

* Elektromagnetilise resonaatori eriliik on [[õõsresonaator]] ‒ metallseintega ümbritsetud suletud ruum, mida võib käsitada mõlemast otsast lühistatud [[lainejuhe|lainejuhtmena]]. Ruumi mõõtmed ja kuju määravad selle ruumi seintelt peegelduva elektromagnetlaine resonantsisageduse. Niisugust õõsresonaatorit kasutatakse mikrolainete genereerimise seadistes (näiteks [[magnetron]]is).