Auschwitzi koonduslaager: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jotterbot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: lisatud gv:Sleih-champ Auschwitz
37. rida:
Koonduslaagri ülem [[Rudolf Höss]] tunnistas [[Nürnbergi kohtuprotsessid]]el, et Auschwitzis suri kuni 2,5 miljonit inimest, kellele lisandus pool miljonit nälga ja haigustesse surnut <ref name="Höss">[http://www.law.umkc.edu/faculty/projects/ftrials/nuremberg/hoesstest.html Hössi tunnistus Nürnbergi protsessil] (inglise keeles)</ref>. Suur osa vangidest tapeti gaasikambrites mürkgaasi Zyklon-B abil <ref name="Höss"/>, teised surmapõhjused olid süstemaatiline näljutamine, [[sunnitöö]], haigused, [[enesetapp|enesetapud]] ja meditsiinieksperimendid.
 
Hiljem, [[1990]]. aastal, teatas laagri muuseum, et hukkunute arv oli umbes 1,1–1,6 miljonit inimest, kellest 90% olid [[juudid]]. See seisukoht on tänapäeval üldiselt tunnustatud <ref name=Green/>. Revisionistlikud ajalookäsitlused pakuvad hukkunute arvuks aga 70.000 kuni 120.000 inimest. Aja jooksul on hukkunute ametlikku arvu mitmel korral vähendatud.
 
Auschwitzi koonduslaagri ellujäänud vabastas [[Punaarmee]] [[27. jaanuar]]il [[1945]]. 27. jaanuar on paljudes maades, sealhulgas [[Eesti]]s, [[holokaust]]i ohvrite [[Holokausti mälestuspäev|mälestuspäev]]. Selleks ajaks oli koonduslaagrisse jäänud kõigest 7 tuhat vangi.