|
==Ajalugu==
Aidu raamatukogu asutati 1946. aastal. 1958. aastal kasutatihakati kasutama esmakordselt raamatukogude vahelist teenust. 1967. aastal eraldati üldisest fondistkogust lastekirjandus ja paigutati riiulitele klasside kaupa riiulitele. Raamatukogutööle tuli suureks kasuks raamatukoguhoidja töötamine aastatel 1980-1982. 1992. aastal sai raamatukogust Pajusi valla allasutusalla kuuluv asutus. 20. aprillist 2001 on raamatukogul uued,sai kaasaegseteraamatukogu võimalustegauue ruumidruumi Vägari keskuseskülas. 1. märtsist 2007 alustati elektroonilist raamatute laenutust.
1946-1962 asus raamatukogu AidusAidu külas.
1962-2000 hoone paremas tiivas teisel korrusel.
2001. aasta 20. aprillist saikolis raamatukogu uued ja kaasaegsete võimalustega ruumid Vägari keskuseskülasse.
==Aidu raamatukogu töötajad läbi aegade==
'''LEIDA KUSLAP''' töötas aastatel 1946-1953<ref>[http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=25&Itemid=3&limitstart=1]</ref>
Raamatukogu asutamisestrajamisest peale kuni 1953. aasta sügiseni töötas raamatukogu juhatajanapidajana LEIDA KUSLAP.
Raamatukogu teeninduspiirkonnaks oli „Lembitu” kolhoos. 1953. aastal oli lugejaid 101, sh.sealhulgas lapsi 15, laenutusi oli 3489.
'''MARET EERMA''' töötas aastatel 1953 -1959
1953. aasta sügisel asus raamatukogusseraamatukogu pidajana tööle MARET EERMA.
1. augustil 1959 asus raamatukogusseraamatukogukku tööle [[Tallinna Kultuurharidusala Kool]]i lõpetanu ELGI SUVISTE. ▼'''ELGI SUVISTE''' töötas aastatel 1959-1977
▲1. augustil 1959 asus raamatukogusse tööle [[Tallinna Kultuurharidusala Kool]]i lõpetanu ELGI SUVISTE.
Ruumides tehti remont.
'''MARJE PAGI''' alustas tööd 1977
1. augustil 1977 asus raamatukogusseraamatukogu pidajana tööle [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]i lõpetanulõpetanud
MARJE PAGI, kes töötab raamatukogus tänaseni.
==Rajamine==
Aidu raamatukogu on asutatudrajati 1946. aastal. Kirjanduse saisaadeti raamatukoguraamatukogusse pakkidega [[Tallinn]]ast. Raamatukogu asus algul vanas kivihoones. 1948. aastal oli fondisraamatukogus raamatuid 765 eksemplari, 1952. aastal juba 1826 eksemplari. Raamatukogu teeninduspiirkonnaks oli „Lembitu” kolhoos. 1953. aastal oli lugejaid 101, sh.sealhulgas lapsi 15, laenutusi 3489.<ref>[http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=25&Itemid=3&limitstart=2]</ref>
1956. aastal oli raamatukogus osaliselt olemas süstemaatiline kataloog. 1958. aastal kasutati esimest korda RVA-d (raamatukogude vaheline abonement). Inventaristraamatukogul oli raamatukogul neli riiulit, ükskaks laudtooli ja kaksüks toolilaud. Aasta lõpuks oli raamatukogus olemas alfabeetiline ja süstemaatiline kataloog. Raamatukogul oli laenutuspunktlaenutuskoht kolhoosi „Areng” kontoris.
1961. aastal hakati pidama arvestust teeninduspiirkonnasraamatukogu piirkonnas elavate perede kohta. Aasta lõpuks oli 205st lugemisvõimelisest perest haaratudusinaks lugejaks 185.
1962. aasta jaanuaris sai raamatukogu uued ruumid. SamaSamas hoonehoones, teiseaga korruseteisel ruumidkorrusel. Ruumid olid algul mõeldud küll juuksurile ja kingsepale, kuid kohandatitehti ümber raamatukogu tarbeks. Viidi läbi kirjanduslik kohus V. Grossi „Müüa pooleliolev individuaalelumaja” põhjal.
1963. aastal toimus raamatukogu rajooni elus suur muudatus: 1. jaanuarist kuulus raamatukogu [[Jõgeva]] rajooni, [[Põltsamaa]] rajoon kaotati. Suur töö tehti sel aastal perede lugejaks haaramisel, aasta lõpuks oli neid juba 286. Raamatukogu tegi kõik selleks, et lugejaid juurde tuleks.
1967. aastal toimusmuutusid üleminektööpäevad viiepäevasele töönädalale. Üldisest fondistkogust eraldati lastekirjandus, 1878 eksemplari ja paigutati riiulitele klasside kaupakauoa riiulitele.
1969. aastal avati [[Aidu Algkool]]is laenutuspunkt lastele. Tänu sellele kasvas laenutuste arv võrreldes eelmise aastaga ligi poole võrra. 1971. aastal reorganiseeriti Aidu Algkool kolmeklassiliseks, jamis tõi raamatukogule suurt kasu, aga 1. septembril 1973 kool likvideeritikaotati.
1974. aastal toimus rajooni raamatukogude võrgu tsentraliseerimine.
1979. aasta suuremaks ühiskondlikuks ülesandeks raamatukogule oli rahvaloendus.
1983. aastal viidi läbi teeninduspiirkonna analüüs. Külades oli elanikke 483 , hõive 61,8%. ▼Lapsed külastasid rohkem raamatukogu, kontakt lastega oli tihe. Teoks sai mitmeid toredaid ettevõtmisi.
1984. aasta oli remondiaastaraamatukogus remont. Raamatukogu sai uue ahju ja põrandale plaadid. Hulgaliselt saadi ka uut inventarimööblit. Toimus fondiraamatukogu täielik ümberpaigutus. 2000-2001 EESTI RAAMATU AASTA. Raamatu aasta lõppes meie kandi rahvale hästi: 20. aprillist 2001 sai raamatukogu uued, kaasaegsete võimalustegakaasaegsed ruumid Vägari keskuseskülas. Raamatukogus on nüüd suurem põrandapind ning kaasaegne sisustus. SamasVeel avation raamatukokul ka Avalik Internetipunkt (AIP). ▼▲1983. aastal viidi läbi teeninduspiirkonna analüüs. Külades oli elanikke 483, hõive 61,8%.
▲1984. aasta oli remondiaasta. Raamatukogu sai uue ahju ja põrandale plaadid. Hulgaliselt saadi ka uut inventari. Toimus fondi täielik ümberpaigutus. 2000-2001 EESTI RAAMATU AASTA. Raamatu aasta lõppes meie kandi rahvale hästi: 20. aprillist 2001 sai raamatukogu uued, kaasaegsete võimalustega ruumid Vägari keskuses. Raamatukogus on nüüd suurem põrandapind ning kaasaegne sisustus. Samas avati ka Avalik Internetipunkt (AIP).
==Viited==
| 