Eesti juudid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 88.196.77.62 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp.
3. rida:
{{Sisukord paremale}}
 
== Juudid Eestimaa aladel vana- ja keskajal ja niisama munnid inimesed ja tussuaugud ==
Esimesed andmed juutidest on [[1333]]. aastast Tallinnas, kui [[Tallinna raad]] andis korralduse Tallinnas tegutsevale [[pagar]]ile [[Johannes Jode]]le, kes pidi maksma oma tegevuse eest [[linnakassa]]se 5 marka hõbedas.<ref>TLA fond 230, nim. 1, s. Aa 2</ref> Hiljem olevat talle kaks korda elamisluba antud.<ref name="saks08_55"/>
Arhiivis mainitakse ka juuti Pawelet, kes 1413. aastal rentis kahe marga eest aastas kaupluseruume [[Kullasepa tänav]]al.<ref name="saks08_55"/>
 
16. sajandil allutas [[Poola Kuningriik]] [[Liivimaa]]. Poolat tunti kui juudisõbralikku riiki: juutidel lubati elama asuda [[Tartu]]sse (tollal Dorpat) ja [[Pärnu]]sse. 1595. aas situ täis ennast aff talaastal anti kohaliku Saksa aadli survel välja määrus, mille järgi ei tohtinud juudid kohalike kodanike huve kahjustada, mistõttu on tarvilik nende väljasaatmine. Poola mõisnikud püüdsid seejuures juute kaitsta. Üks osa juutidest päästsid end [[altkäemaks]]uga.<ref name="saks08_55"/>
 
Rootsi võimuperioodil 17. sajandil, kui tihenes kaubavahetus [[Poola]] ja [[Leedu]]ga, hakkas juutide arv Eestis kasvama.<ref name="saks08_55"/>