Zürichi loomaaia vihmametsahall: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
de:
Resümee puudub
13. rida:
 
==Tehnika==
Eranditult Madagaskarilt pärit taimedTaimed arenevad tänu läbipaistvale spetsiaalsest plastmassist katusele, mis koosneb neljast millimeetripaksusest kihist, ja spetsiaalsele tehnikale hästi. Katuse esimese kolme kihi vahele pumpab arvuti poolt juhitav [[kompressor]] õhku ning reguleerib automaatselt rõhku. Täispuhutuna on katus meetripaksune. Peaaegu kogu päikesevalgus pääseb sealt takistamatult läbi. Väliskiht kaitseb [[rahe]] ja [[lumi|lume]] eest ning on nii vastupidav, et loomaaia töötavad saavad sellel vabalt jalutada<ref>Atlant Bieri: [http://www.atlant.ch/webpage/index.php?option=com_content&task=view&id=32&Itemid=41 ''Regenwald unter der Plasticfolie'']. NZZ am Sonntag, 8. April 2007, S.68</ref>. Välisest kattest on siiski mitmes kohas rahetera läbi tulnud.
 
HallHalli peab vastu 30 aastat.
 
==Loomad==
32. rida:
Et vältida lendkoera ''[[Pteropus rodricensis]]'' paljunemist, on kõik isendid emased. Asi on selles, et nende [[roe]] võib lehti ja puid kahjustada ning neil on harjumus koguneda õhtuti ühele ja samale puule, mis on saja isendi puhul inetu.
 
Kasvuhoonetes leidub kahjurputukaid (näiteks ''[[Opogona sacchari]]'', kärbsed, [[lehetäi]]d). Bioloogiliseks kahjuritõrjeks on käiku lastud vähemalt 200 miljonit röövputukat (näiteks [[vaablased]] ja lepatriinud[[lepatriinu]]d). Kärbsevastsete tõrjeks kasutatakse ka üht putuktoidulist seent, tigude[[tigu]]de tõrjeks ümarusse.
 
 
==Taimed==
Taimi on üle 20 000 ja nad kuuluvad 92 [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a ja 500 [[liik (bioloogia)|liik]]i. Alustati 17 000 taimega.
 
Umbes 30% taimedest on logistilistel põhjustel mitte Masoala rahvuspargi, vaid [[Aasia]] või [[Lõuna-Ameerika]] liigid: juurepallid ei saa konteineri mahu tõttu olla suuremad kui 2 kuupmeetrit. Madagaskari vihmametsas kasvavatel puudel on suuremad juurepallid, [[puukool]]e aga Madagaskaril ei ole. Seetõttu tuli suured puud tuua Aasia ja Lõuna-Ameerika puukoolidest. Kui Madagaskarilt pärit taimed kasvavad piisavalt suureks, siis puud asendatakse. Madagaskari taimed on toodud [[seeme|seemnete]] või [[istik]]utena Masoala rahvuspargi vastrajatud taimekoolidest. Mõned neist on kasvanud kuni 6 m kõrguseks.
 
15 protsenti halli taimedest on [[neofüüdid]]. Nende seas on näiteks ilutaim [[ogaline lantaan]] ning vürtsitaimed [[harilik ingver|ingver]] ja [[harilik vanill|vanill]], mida näidatakse kui kohalike elanike elatusallikat.
 
Taimede kiire kasv näitab, et nad tunnevad end kunstlikus vihmametsas hästi. Loomaaia töötajate sekkumine taimede ellu on viidud miinimumini.
48. rida ⟶ 47. rida:
 
==Terraariumid==
Ühes [[terraarium]]is on sisalikulised, kellestkeda mõnedmuidu eioleks olehallis hallistraske hõlpsastimärgata, leitavad. Teises terraariumis onteises [[madagaskari puuboa]]d.
 
==Akvaarium==
54. rida ⟶ 53. rida:
==Masoala rahvuspargi abistamine==
Külalised Madagaskarilt nimetasid paviljoni ''Masoala kely'' ('"väike Masoala'"). Kahe protsendigaKaks omaprotsenti Masoala-restorani ja Masoala-poe tuludest ning infokeskuses kogutud annetustegaannetused (umbes 100 000 USA dollarit aastas) toetabannetab Zürichi loomaaed projekte [[Masoala rahvuspark|Masoala rahvuspargisrahvuspargi]] (''Masoala Be'' '"Suur Masoala')" projektide toetuseks. Kolmandik rahvuspargi eelarvetuludest tulebki Šveitsist. Raha kasutatakse rahvuspargi töötasudeks, taasmetsastamiseks ja puukoolide rajamiseks. Toetatakse ka kohalikke elanikke, parandades nende riisikasvatamismeetodeid[[riis]]ikasvatamismeetodeid, et tagada nende toit ning ära hoida metsade edasist [[ale]]tamist. Toetatakse ka rahvuspargi ümbruse infrastruktuuri projekte. OodatakseLoodetakse, et ''Masoala kely'' toob Madagaskarile loodusteadlikke turiste, kellelt saadud tulu aitab Masoala vihmametsi säilitada.
 
==Viited==