James Webbi kosmoseteleskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[FilePilt:James Webb Space Telescope 2009 top.jpg|thumb|250px|rightpisi|Pealtvaates James Webb'i kosmoseteleskoop (Päikesest kaugem külg).]]
 
'''James Webb'i kosmoseteleskoop''' ([[inglise keel|inglise]]: James Webb Space Telescope ehk '''JWST''') on kavandatud [[kosmoseobservatoorium]], mis on peaks saama [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] ja [[Spitzer'i kosmoseteleskoop|Spitzer'i kosmoseteleskoobi]] järglaseks. Webb on ette nähtud töötama [[infrapunakiirgus|infrapunalainealas]] lainepikkustel 0,6 - 28 mikromeetrit.<ref name="NASA">[http://www.jwst.nasa.gov/facts.html JWST kodulehekülg] Välja otsitud 10. mai 2012</ref> Vaatlemine nendel lainepikkustel võimaldab Webb'il näha kaugemale ja uurida galaktikate ning tähtede tekkimist ja arengut. Webb'i vaatluskohaks on [[Lagrange'i punkt]] L<sub>2</sub>, mis asub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel.
 
Nagu on juhtunud NASA teiste suurte projektidega, lükkus Webb'i valmimistähtaeg mitu korda edasi ja kulud mitmekordistusid. Hetkel on orbiidile toimetamise tähtajaks oktoober 2018<ref>[http://www.jwst.nasa.gov/faq.html JWST kodulehe FAQ] Välja otsitud 10. mai 2012</ref> ning selle tööga saab hakkama [[Ariane 5]] kanderakett [[Guajaana kosmosekeskuseskosmosekeskus]]es [[Prantsuse Guajaana]]s. Missiooni pikkuseks on eeldatud 5 kuni 10 aastat.
 
Töö Webb'i kallal on käinud alates 1996. aastast ning projekti juhiks on [[NASA]], kuid tähtsad panustaja on ka [[Euroopa Kosmoseagentuur]] ja [[Kanada Kosmoseagentuur]] ehk kokku umbes 17 riiki. Teleskoop on oma nime saanud NASA teiselt juhilt [[James E. Webb]]'ilt (1906-19921906–1992), kes mängis tähtsat rolli [[Apollo programm]]is.<ref name="jwst NASA">{{cite web|last=During|first=John|title=The James Webb Space Telescope|url=http://www.jwst.nasa.gov/|work=The James Webb Space Telescope|publisher=National Aeronautics and Space Administration|accessdate=31 December 2011}}</ref>
 
2011. aastal ähvardas projekti tühistamine, kui USA kongress asus projekti üle vaatama. Selleks hetkeks oli kulutatud 3 miljardit dollarit<ref>{{cite web | url=http://www.pcmag.com/print_article2/0,1217,a=266679,00.asp?hidPrint=true | first=Peter | last=Pachal | title=What We Could Lose if the James Webb Telescope Is Killed | date=8 July 2011 | publisher=PCMAG}}</ref> ja valmistamisel või testimisel oli 75% osadest.<ref>{{cite web|title=Final Polishing Complete on Remaining Twelve Webb Mirrors (06.29.11)|url=http://www.nasa.gov/topics/universe/features/webb-mirrors-done.html}}</ref> Novembris otsustas kongress rahastamist jätkata, kuid seadis kulutuste ülempiiriks 8 miljardit dollarit.<ref>{{cite news|title=NASA budget plan saves telescope, cuts space taxis|url=http://www.reuters.com/article/2011/11/16/us-usa-space-budget-idUSTRE7AF06320111116 | work=Reuters | date=16 November 2011}}</ref>
 
==Instrumendid==
[[FilePilt:JWST-HST-primary-mirrors.jpg|thumb|right|270pxpisi|Võrdlus Hubble'i peamise peegliga.]]
[[Pilt:James Webb Space Telescope Mirror37.jpg|pisi|Kuus Webb'i teleskoobi peeglit külmataluvuse testimisel.]]
Webb on Hubble'i teleskoobist täiuslikum ja tundlikum. Webb on umbes kaks korda kergem kui Hubble (6200 kg vs 11 100 kg), kuid selle peamine peegel (diameeter 6,5 m) on umbes viis korda suurema pindalaga kui Hubble'i oma (25 m<sup>2</sup> vs 4.,5 m<sup>2</sup>). Webb'i peegel koosneb 18 osast, mis on valmistatud [[berüllium]]ist ja kaetud [[kuld|kullaga]].
 
Infrapunakiirgust hakkab uurima kolm mõõteriista. Üks vaatleb taevakehi lainepikkustel alla viie mikromeetri, teine registreerib samas lainealas [[spekter|spektreid]]. Kolmas analüüsib infrapunakiirgust lainepikkustel 5 kuni 28 mikromeetrit.
 
Tundlike mõõteriistade kaitseks peab teleskoobi temperatuur olema alati alla 50° K. Kuna Webb on orbiidil ümber L<sub>2</sub> punkti, siis asub Päike sellelt vaadates alati ühes suunas ehk päikesevari peab katma ainult osa teleskoobist. Kuigi Webb'i asukoht on Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel ehk kaugemal, kui ükski inimene siiani käinud on, paigaldati sellele igaks juhuks hooldusdokk.
24. rida ⟶ 25. rida:
*[[Hubble'i kosmoseteleskoop]]
*[[NASA]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
{{Commons|Category:James Webb Space Telescope}}
*[http://www.jwst.nasa.gov James Webb'i kosmoseteleskoobi kodulehekülg]
*Tõnu Tuvikene. [http://www.horisont.ee/node/429 "Hubble ja Webb – teleskoobid taevas"] Horisont, 2/2008.
*[http://forte.delfi.ee/news/teadus/nasa-tulevane-teleskoop-voimaldab-enneolematuid-voormaailma-vaatluseid.d?id=63765168 NASA tulevane teleskoop võimaldab enneolematuid võõrmaailma-vaatluseid] forte.delfi.ee
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Teleskoobid]]