Kolm isamaa kõnet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
30. rida:
Võõramaalt toodud nõiausku ja nende kasvatajaid ei ole meie maal enam nii rohkeste, kui seda möödanikus leiame, sest kloostrid oma mungade ja nõiapaatritega on siit jo kadunud. Peale selle, kui meie rahvas Meie Keisrite armu läbi priiuse kätte sai, on oma vaimu valgustamise eest suure hoolega muret hakanud pidama. Nüüd on ebausku Sakste hulgas hoopis rohkem leida, milline järelejäänud risu tuleks ka meie rahva seast välja pühkida<ref>Carl Robert Jakobson. Kolm isamaa kõnet. Tallinn, Eesti Raamat, 1991, lk. 69</ref>.
== Vastukajad ==
Jakobsonile üritas vastu vaielda [[Wilhelm Friedrich Eichhorn]] oma brošüüris Rahu kosutab, vaen kaotab (Tallinn 1873), kuid ta ei mõjunud veenvalt ja on praegu unustatud.
== Kirjandus ==
| |||