Devon: erinevus redaktsioonide vahel

Devoni kivimite paksus [[Eesti]]s võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis.

Devoni ajastul (405-350 milj. a. tagasi) valitses Eesti aladel [[Terrigeensed setted|terrigeenne]] settimine. Nendes setetes on tähtsamateks kivististeks [[lõuatud]], [[rüükala]]d, [[akantoodid]] ning [[vihtuimsed]] kalad või nende soomused. Leidub ka [[kopskala]]de ja [[kiiruimsed|kiiruimsete]] kivistisi ning [[Pärnu lade]]mest on leitud psilofüütide (algeliste maismaataimede) jäänuseid. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis). Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad [[Gauja lade]]me [[liiv|klaasiliiv]] (Piusa maardla), [[Burtnieki lade]]me raskestisulav [[savi]] (Joosu maardla), samuti varustab Devoni ladestu Lõuna-Eestit [[põhjavesi|põhjaveega]], mis enamasti puhas ja surveline.

 

[[Kategooria:Stratigraafia]]