Gilles Deleuze: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandasin eluloost faktivigu ja üritasin laused muuta eestikeelsemateks. Eik |
Resümee puudub |
||
5. rida:
==Elulugu==
Deleuze sündis Pariisis. Tema isa oli insener. Suurema osa oma elust veetis ta Pariisis, lahkudes sealt nooruses vaid paaril korral. Teise maailmasõja ajal elas ta Normandias, kus luges õpetaja soovitusel Gide'i ja Baudelaire'i. Hiljem viitas ta oma tollasele õpetajale kui esimesele positiivsele kogemusele akadeemilises vallas. Pärast aastat Normandias jätkas ta õpinguid Pariisis Lycée Carnot's ning prestiižikas Henry IV koolis aastasel ettevalmistuskursusel. 1944-48 õppis [[Sorbonne]]'is filosoofiat, käies tihedalt läbi teiste seas Michel Butori, Michel Tournier' ja François Châtelet'ga. Tema õpetajate seas olid Ferdinand Alquié ([[Descartes]]'i ja sürrealismi filosoofia ekspert), Georges Canguilhem ([[Michel Foucault]]' üks juhendajaist) ning Jean Hyppolite (Hegeli filosoofia ekspert). Sarnaselt teiste sõjajärgsete üliõpilastega köitsid teda Hyppolite'i hegelianismi asemel
Järgnes tüüpiline akadeemiline karjäär. 1957. aastani õpetas Deleuze erinevates lütseumides, seejärel siirdus ta Sorbonne'i. 1953 avaldas esimese teose: "Empirism ja subjektiivsus" [[David Hume]]'i filosoofiast. Nagu enamik tema ajastu filosoofe, eriti aga tema õpetaja Canguilhem, oli Deleuze huvitatud [[ratsionalism|ratsionalismi]] ja [[essentsialism|essentsialismi]] kriitikast. Siit ka tema lähtetööde teatav sarnasus [[Michel Serres]]'i ja [[Gaston Bachelard]]'i töödega. Siiski ei liitunud Deleuze paljude prantsuse sõjajärgseid intellektuaale haaranud trendidega – ta ei flirtinud kunagi [[kommunism]]i, [[fenomenoloogiline filosoofia|fenomenoloogia]] ega [[strukturalism]]iga.
| |||