Kasutaja:Teeletuul/Harilik kärnkonn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
[['''Harilik kärnkonn''']] või '''Euroopa kärnkonn''' (''Bufo bufo''), ladinakeelsest sõnast ''bufo'', tähendusega kärnkonn, on [[kahepaikne]], keda leidub enamasti kogu [[Euroopa|Euroopas]]. Erandiks on siinkohal [[Iirimaa]], [[Island]] ja mõned Vahemere saared. Pärinedes ühise eellasega liinist, moodustavad harilik kärnkonn ja tema lähiliigid [[liik|liikide]] kompleksi. Päevase aja veedavad kärnkonnad tavaliselt peidus lesides seega on tegemist üsna silmatorkamatu liigiga. [[aktiivsus|Aktiivseks]] muutuvad nad [[päikeseloojang|päikeseloojangu]] ajal ning suurema osa [[öö|ööst]] jahivad konnad [[selgrootud|selgrootuid]].
Kärnkonn [[liikumine|liigub]] aeglaste kohmakate sammudega või vahel lühikeste hüpetega. Tal on hallikaspruun [[nahk]], mis on kaetud tüükalaadsete muhkudega.
34. rida:
2012. aastal avaldatud [[teadustekst|teadustöös]] uuriti [[Euroopa]] ja Põhja-Aafrika kärnkonnaliikide (''Bufo bufo'') omavahelisi [[fülogenees|fülogeneetilisi]] suhteid. Töö näitas, et kärnkonnaliikide vahel on pikk [[evolutsioon|evolutsiooniline]] [[ajalugu]]. Umbes üheksa kuni kolmteist miljonit aastat tagasi eraldus põhiliinist üks hiljuti [[Aserbaidžaan|Lõuna-Aserbaidžaanis]] ja [[iraan|Iraanis]] kirjeldatud [[liik]], ''Bufo eichwaldi''. Edasine jagunemine toimus umbes viie miljoni [[aasta]] eest, kui eraldus liik ''Bufo spinosus'' . Nimetatud sündmus toimus samal ajal [[püreneed|Püreneede]] kerkimisega, mis eraldas Ibeeria poolsaare [[populatsioon|populatsioonid]] ülejäänud Euroopast. [[pleistotseen|Pleistotseeni]] ajal jagunes Euroopasse jäänud kärnkonnaliin kaheks, moodustades tänapäevani eksisteerima jäänud liigid ''Bufo bufo'' ja ''Bufo verrucosissimus''<ref>{{cite journal |author=Recuero E.; Canestrelli D.; Voeroes J.; Szabó, K.; Poyarkov, N. A.; Arntzen, J. W.; Crnobrnja-Isailovic, J.; Kidov A. A.; Cogălniceanu, D.; Caputo, F. P.; Nascetti, G.; Martínez-Solano, I. |year=2012 |title=Multilocus species tree analyses resolve the radiation of the widespread ''Bufo bufo'' species group (Anura, Bufonidae) |journal=Molecular Phylogenetics and Evolution |volume=62 |issue=1 |pages=71–86 |doi=10.1016/j.ympev.2011.09.008 |pmid=21964513 }}</ref>. Vahel harva [[hübriid|hübridiseerub]] harilik kärnkonn oma lähiliikide juttselg-kärnkonna (''Bufo calamita'') või rohekärnkonna (''Bufo viridis'') esindajatega<ref name=Collins>{{cite book |title=Reptiles and Amphibians of Britain and Europe |last=Arnold |first=Nicholas |coauthors=Denys Ovenden |year=2002 |publisher=Harper Collins Publishers |isbn=978-0-00-219964-3 |pages=73–74 }}</ref>.
==Kehaehitus
[[File:Bufo bufo-walking-Iric2006.jpg|thumb|upright|left|alt=Common toad walking|Harilik kärnkonn kõndides]]
65. rida:
[[File:Amplexus Bufo bufo 2010-03-29.jpg|thumb|left|alt=Amplexus|[[Amplexus]]]]
Muidu [[maismaa|maismaal]] elavad kärnkonnad siirduvad aprilli lõpus või mai alguses [[kudemine|kudemiseks]] veekogudesse. Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades
Kui isased jõuavad kudemispaika meelitavad nad krooksudes emaseid ligi. Hariliku kärnkonna kudu on kuni viiemeetrine nöör, milles paikneb
Kevadel, kui kärnkonnad [[talveuni|talveunest]] ärkavad, võtavad nad ette massilise [[ränne|rände]] paljumispaikade poole. Nad kogunevad alati kindlaks kujunenud tiikide juurde, seejuures väldivad suurt osa veekogusid, mis oleksid samuti sobilikud<ref name=Observer/>. Ühe uuringu järgi kasutasid täiskasvanud konnad paljunemise ajal aasta-aastalt sama veekogu ja üle 80% nooruki eas märgistatud isastest pöördus tagasi veekogu juurde, milles nad koeti<ref>{{cite journal |author=Reading, C. J. |year=1991 |title=Breeding pond fidelity in the common toad, ''Bufo bufo'' |journal=Journal of Zoology |volume=225 |issue=2 |pages=201–211 |doi=10.1111/j.1469-7998.1991.tb03811.x |last2=Loman |first2=J. |last3=Madsen |first3=T. }}</ref>. Rände ajal juhinduvad kärnkonnad [[magnetväli|magnetväljade]] ja [[haistmine|haistmise]] järgi. Katsete käigus märgistatud ja uude asukohta paigutatud kärnkonnad on võimelised ülesleidma oma meelispaljunemistiik ka juhul, kui ümberasustamise suurusjärk ületab kolme kilomeetrit<ref>{{cite journal |author=Sinsch, Ulrich |year=1987 |title=Orientation behaviour of toads (''Bufo bufo'') displaced from the breeding site |journal=Journal of Comparative Physiology A. |volume=161 |issue=5 |pages=715–727 |doi=10.1007/BF00605013 }}</ref>.
Isased saabuvad paljunemispaika esimestena ja jäävad paigale mitmeks nädalaks samal ajal kui emased jäävad paigale vaid piisavalt kauaks, et paarituda ja kudeda. Kärnkonnad peavad emasega paarumise õiguse üle lahinguid, kasutades relvana oma häält. [[Krooksumine]] annab usaldusväärse märgi isendi suuruse ja järelikult ka vapruse kohta<ref>{{cite journal |author=Davies, N. B.; Halliday, T. R. |year=1978 |title=Deep croaks and fighting assessment in toads ''Bufo bufo'' |journal=Nature |volume=274 |pages=683–685 |doi=10.1038/274683a0 |issue=5672 }}</ref> . Siiski tuleb ette ka füüsilisi võitlusi. Tavaliselt ületab isaste kärnkonnade arv paljunemistiikide ääres emaste oma mitmekordselt.
| |||