Erinevus lehekülje "Kasutaja:Teeletuul/Harilik kärnkonn" redaktsioonide vahel

 
Muidu [[maismaa|maismaal]] elavad kärnkonnad siirduvad aprilli lõpus või mai alguses [[kudemine|kudemiseks]] veekogudesse. Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades 25-40 cm sügavusi ja kõrkjate vahel asuvaid paiku.
KudemispaikaKui jõudnud,isased jõuavad meelitabkudemispaika isanemeelitavad kärnkonnnad krooksudes emaseid ligi. Hariliku kärnkonna kudu on kuni viiemeetrine nöör, milles paikneb 1000–7000 marjatera. Koorunud konnakullesed on kuni 1,3 cm pikad. Moone toimub kahe-kolme kuu pärast ningkui kullesed on selleks ajaks kasvanud umbes kahesentimeetristeks.
Kevadel, kui kärnkonnad [[talveuni|talveunest]] ärgatesärkavad, võtavad kärnkonnadnad ette massilise [[ränne|rände]] paljumispaikade poole. KärnkonnadNad kogunevad alati kindlaks kujunenud tiikide juurde, vältidesseejuures samasväldivad suurt osa veekogusid, mis oleksid samuti sobilikud<ref name=Observer/>. Ühe uuringu järgi kasutasid täiskasvanud konnad paljunemise ajal aasta-aastalt sama veekogu ja üle 80% nooruki eas märgistatud isastest pöördus tagasi veekogu juurde, milles nad koeti<ref>{{cite journal |author=Reading, C. J. |year=1991 |title=Breeding pond fidelity in the common toad, ''Bufo bufo'' |journal=Journal of Zoology |volume=225 |issue=2 |pages=201–211 |doi=10.1111/j.1469-7998.1991.tb03811.x |last2=Loman |first2=J. |last3=Madsen |first3=T. }}</ref>. Rände ajal juhinduvad kärnkonnad [[magnetväli|magnetväljade]] ja [[haistmine|haistmise]] järgi. Katsete käigus märgistatud ja uude asukohta paigutatud kärnkonnad on näidanud võimet leidavõimelised ülesülesleidma oma meelispaljunemistiik ka juhul, kui ümberasustamise suurusjärk ületasületab kolme kilomeetrit<ref>{{cite journal |author=Sinsch, Ulrich |year=1987 |title=Orientation behaviour of toads (''Bufo bufo'') displaced from the breeding site |journal=Journal of Comparative Physiology A. |volume=161 |issue=5 |pages=715–727 |doi=10.1007/BF00605013 }}</ref>.
Isased saabuvad paljunemispaika esimestena ja jäävad paigale mitmeks nädalaks samal ajal kui emased jäävad paigale vaid piisavalt kauaks, et paarituda ja kudeda. Kärnkonnad peavad emasega paarumise õiguse üle lahinguid, kasutades relvana oma häält. [[Krooksumine]] annab usaldusväärse märgi isendi suuruse ja järelikult ka vapruse kohta<ref>{{cite journal |author=Davies, N. B.; Halliday, T. R. |year=1978 |title=Deep croaks and fighting assessment in toads ''Bufo bufo'' |journal=Nature |volume=274 |pages=683–685 |doi=10.1038/274683a0 |issue=5672 }}</ref> . Siiski tuleb ette ka füüsilisi võitlusi. Tavaliselt ületab isaste kärnkonnade arv paljunemistiikide ääres emaste oma mitmekordselt.
Isased ronivad emastele selga ja kinnituvad haarates esijäsemetega kaenla alt<ref>{{cite journal |author=Davies, N. B.; Halliday, T. R. |year=1979 |title=Competitive mate searching in male common toads, ''Bufo bufo'' |journal=Animal Behaviour |volume=27 |issue=4 |pages=1253–1267 |doi=10.1016/0003-3472(79)90070-8 }}</ref>.
79

muudatust