Kvantbitt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tallatatt (arutelu | kaastöö)
Tallatatt (arutelu | kaastöö)
155. rida:
D-Wave Systems'i poolt välja arendatud 128 kvantbitiline kiip.]]
Kvantbitid ja kvantarvutid ei ole enam ainult puhas teooria.
 
 
Üks tähelepanuväärseimaid saavutusi hiljuti oli '''D-Wave One'i''', nii nimetatud 'maailma esimese kommertslikult saadaoleva' kvantarvuti väljaarendamine firma D-Wave Systems'i poolt, mis töötab 128 kvantbitiga kiibistikul.
 
 
D-Wave One'i poolt kasutatavad kvantbitid on vägagi lärmakad ning kõrge veaohuga, kuna D-Wave'i poolt disainitud ülesehitus on spetsiifiliselt mõeldud kvantlõõmutamiseks. <ref name="dwave"> ''G. Rose, W. G. Macready'' An Introduction to Quantum Annealing [http://dwave.files.wordpress.com/2007/08/20070810_d-wave_quantum_annealing.pdf] </ref>
 
 
D-Wave'i kvantbitid on moodustatud ülijuhtivatest integraallülitustest, mis omavahel paaris olles seonduvad ülijuhtivateks vool-kvantbittideks.
 
 
Teine hiljutine tähelepanuväärne saavutus tuli NIST'i füüsikute poolt, kes on ehitanud '''kvantsimulaatori''', mis suudab kavandada umbkaudselt sadade kvantbittide vahelisi interaktsioone. <ref name="nist"> NIST Physicists Benchmark Quantum Simulator with Hunderds of Qubits [http://www.nist.gov/pml/div688/qubits-042512.cfm] </ref>
 
NIST'i kvantsimulaatori põhiline komponent on väike ühe-tasapinnaline kristall, mille läbimõõt on väiksem kui 1 millimeeter ning mis koosneb sadadest berülliumioonidest. Kristall hõljub elektromagnetilises lõksus ning iga iooni väliseim elektron käitub väikse kvantmagnetina, mida saab kasutada kvantbitina.