Lause moodustajad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Lause moodustajad''' on [[sõnavorm]]id, [[fraas]]id, [[lauselühend]]id ehk sekundaartarindid ja [[osalause]]d.
 
==Eesti keel==
*'''Fraas''' koosneb [[fraasi peasõna|põhisõnast]] ja [[fraasi laiendosa|laiendi(te)st]]. Fraas on lause moodustaja, mis pole ise [[lause]] ega üksiksõna, vastab mingile küsimusele ja tähistab lausega väljendatud situatsiooni komponente, st tegevust või olemist, osalist või asjaolu: ''pika patsiga tüdruk''.
 
*'''Lauselühend''' ehk '''sekundaartarind''' on lause moodustaja, milles pole alust[[alus]]t ega öeldist[[öeldis]]t ning mille peasõnaks on enamasti [[tegusõna käändelised vormid|käändeline verbivorm]], nt ''des-, mata-, maks-, mas-'' ja ''vat''-vorm; ''v-, tav-, nud-'' ja ''tud-''kesksõna; ''nuna-'' ja ''tuna-''vorm.
 
*'''Osalause''' on lausekujuline moodustaja, millel puudub peasõna. Osalause koosneb nagu tüüpiline lausegi [[tegusõnafraas]]ist ja [[nimisõnafraas]]ist: ''Kass, '''kes oli terve päeva õues hulkunud''', tuli lõpuks koju.''