Polüskleroos: erinevus redaktsioonide vahel

'''Polüskleroos''' ehk '''hulgiskleroos''' ehk '''multiipelskleroos''' ([[ladina keel]]es ''sclerosis multiplex''; inglise keeles ''multiple sclerosis''; lühend '''SM''') on [[kesknärvisüsteem]]i haigus, mille käigus autoimmuunne põletik hävitab [[närvirakk]]ude ümber oleva [[müeliin]]kihi. Vahel võib esineda ka närvirakkude jätkete katkemine. Haiguse täpne [[etioloogia]] ei ole teada, aga arvatakse, et oluline on teatud pärilike ja keskkonnafaktorite koosmõju.<ref name="SMK"/>

Haigus tabab tavaliselt noori inimesi ja on kaks korda sagedasem naistel. Esinemissagedus on 2–150 inimest 100 000 kohta.<ref>Rosati, G. (aprill 2001). [http://download.springer.com/static/pdf/988/art%253A10.1007%252Fs100720170011.pdf?auth66name=1353603153_b124102e7f4973c9f001e705ee68b369&ext=.pdf "The prevalence of multiple sclerosis in the world: an updateRosati"]. Neurol. Sci. 22 (2): 117–39. doi:10.1007/s100720170011. PMID 11603614.</ref> Eestis on vastav näitaja umbes 100 inimest 100 000 kohta.<ref>[http://www.eestiarst.ee/static/files/025/ea0902lk117 name="eestiarst117-124.pdf ''Sclerosis multiplex''’i tänapäevane ravi] Eesti Arst, 2009<"/ref>

SM mõjutab pea-ja seljaaju närvirakkude võimet omavahel kommunikeeruda. Kommunikatsioon toimub elektriliste signaalide e. [[aktsioonipotentsiaal]]ide levimisel piki [[akson]]eid, mis on kaetud erilise isoleeriva müeliinikihiga. Polüskleroosi korral ründab organismi [[immuunsüsteem]] oma närvisüsteemi, kahjustades müeliini. Müeliinkihi kahjustusel võib tulemuseks olla [[närviimpulss]]ide liikumise aeglustumine või lakkamine, mis omakorda on närvisüsteemile laastava tagajärjega <ref>{{cite journal|author=Compston A, Coles A|title=Multiple sclerosis|journal=Lancet|volume=359|issue=9313|pages=1221–31|year=2002|month=April|pmid=11955556|doi=10.1016/S0140-6736(02)08220-X}}</ref><ref >{{netiviide| URL =http://cellbio.ebc.ee/rakubio/neuron.html | Pealkiri =Rakubioloogia loengute konspekt: Närvirakk e. neuron| Autor = Sikut, R | Keel = eesti keel}}</ref>. Kahjustused tekivad mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaaju [[valgeaine]]s (valgeaine koosneb peamiselt müeliinist). Väliselt jätavad kolded mulje, nagu oleks tegemist tihenenud piirkondadega. Sellest tuleneb haiguse nimetus ''sclerosis multiplex'' – mitmesed tihenenud kolded <ref name="inimeneCompston">{{netiviide| URL =http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=153&idr=l1YYWSJn8ty74pw1GVt-9ovjxb3 | Pealkiri = SCLEROSIS MULTIPLEX| Keel = eesti keel}}</ref> <ref>{{cite journal |author=Clanet M |title=Jean-Martin Charcot. 1825 to 1893 |journal=Int MS J |volume=15 |issue=2 |pages=59–61 |year=2008 |month=June |pmid=18782501 |url= http://www.msforum.net/Site/ViewPDF/ViewPDF.aspx?ArticleID=E80DC748-5048-4BD2-9393-18BCAE0A1514&doctype=Article |format=PDF}}<br />* {{cite journal |author=Charcot, J. |year=1868 |title=Histologie de la sclerose en plaques |journal=Gazette des hopitaux, Paris |volume=41 |pages=554–5 }}</ref>.

''Sclerosis multiplex'' on kõige sagedasem noori täiskasvanuid invaliidistav neuroloogiline haigus <ref name="eestiarst">{{netiviide| URL =http://www.eestiarst.ee/static/files/025/ea0902lk117-124.pdf | Pealkiri = Sclerosis multiplex’i tänapäevane ravi| | Autor = Gross-Paju, K. ; Kannel, K. ; Sorro, U. |Failitüüp =PDF| Keel = eesti keel}}</ref>. Haiguse tekkeiga jääb tavaliselt 10. ja 60. eluaasta vahele. Kõige rohkem haigestub 20–30-aastaseid inimesi <ref name="NT">Lerner, A. ; Zaidat, O. ''Neuroloogi taskuraamat'', Tallinn : Medicina, 2004 (lk 298-299) </ref>. Eestis on umbes 1500 ''sclerosis multiplexi'' [[diagnoos]]iga patsienti ning terves maailmas umbes 2 miljonit <ref name="eestiarst"/>. Polüskleroosi haigestumise risk oleneb ka sellest, millisel [[laiuskraad]]il on isik elanud enne 15-aastaseks saamist – [[parasvööde|parasvöötme]] laiuskraadidel on haigestumus suurem. Riskigrupiks on naised ja sagedamini haigestuvad valgenahalised inimesed kui asiaadid ning mustanahalised <ref name="NT"/>.

Füüsilise koormuse või kõrgenenud välistemperatuuri mõjul võivad teatud haigussümptomid süveneda ja seda nimetatakse [[Uhthoffi fenomen]]iks <ref name="wiki"/>{{cite<ref journalname="inimene"/><ref name="NT"/>.

Erinevalt teistest SM-i vormidest esineb progresseeruvat vormi võrdselt nii naistel kui meestel. Haiguse esmasteks tundemärkideks on kõnnakuhäired, mis raskendavad oluliselt liikumist <ref name="eestiarst"/><ref>{{netiviide| URL name=http://www.sclerosismultiplex.ee/sclerosis-multiplex/kuidas-"progresseerub-sm.html | Pealkiri = Kuidas progresseerub SM? | Keel = eesti keel}}<"/ref>.

''Sclerosis multiplex'' on autoimmuunhaigus, mille korral organsimorganism ei suuda eristada oma rakkusid võõrastest ning tekib immuunreaktsioon enese kudede vastu. SM-i haigete organismis stimuleerivad [[leukotsüüdid]] rünnakut närvirakkusid isoleeriva müeliinkesta vastu <ref name="SM"/>{{netiviide|. URL''Sclerosis =http://www.sclerosismultiplex.ee/sclerosis-multiplex/mis-kutsub-esile-sm-''i.html |täpne Pealkirietioloogia =ei Misole kutsubveel esileteada. Arvatakse, et SM-i? |tekib Keelpärilike =ja eestikeskkonnafaktorite keel}}</ref>koosmõjul ning hüpoteesiks on ka [[viirus]]like faktorite mõju.

Assotsiatsiooniuuringutes on leitud ka kandidaatgeene, mida seostatakse ''sclerosis multiplex''iga. Kuuendas [[kromosoom]]is paikneva leukotsüütide [[antigeen]]se süsteemi (HLA geenikompleksi [[alleel]]e [[DR15]] ja [[DQ6]]) seostatakse suurenenud haigestumise riskiga <ref name="SMK"/> ([[HLA-C554]] ja [[HLA-DRB1]] [[lookuse]]l on kaitsev efekt) <ref name="SMK"/> <ref name="wiki"/>. Uurijad ei saa siiski kogu haiguse teket seletada [[HLA]] süsteemi geneetiliste muutustega. Hiljuti avastati kahes Euroopa riigis (Saksamaa ja Prantsusmaa) SM populatsioonis kaks uut [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]i ([[SNP]]) [[IL2RA]] geenis (rs12722489, rs2104286) ja üks SNP [[IL7RA]] geenis (rs6897932), mida uurijad seostavad haiguse tekkega <ref>{{netiviide| URL = http://www.nature.com/gene/journal/v9/n3/full/gene200814a.html | Pealkiri name="IL2RA and IL7RA genes confer susceptibility for multiple sclerosis in two independent European populationsIL2RA and IL7RA as risk factors for MS| Autor = Weber, F. ; Fontaine, B. ; Cournu-Rebeix, I. | Keel = inglise keel}}<"/ref>.

''Sclerosis multiplex'' on üks paljudest haigustest, mis eksisteeris kaua enne omale nime saamist. Arstid usuvad, et juba keskajast pärinevad kirjutised teatud sümptomitest, mis viitavad SM-le. Üks esimesi teadaolevaid polüskleroosi põdevaid patsiente oli Hollandist pärit naine Lidwina, kes suri 1433. aastal. Pariisi Ülikooli professor, Dr. [[Jean-Martin Charcot]], keda kutsutakse ka “neuroloogia isaks” <ref>{{netiviide| URL name=https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:OBk_ZDqqxx0J:www.nationalmssociety.org/download.aspx?id%3D32+history+of+multiple+sclerosis&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESiYUrUG1QpJRW7OSi1WhY2wO3eKIyl7hK2jP3tWIcxhXU1sZYiAgcXSBg-qqX09gXOLA8uJjE-qn4tnvCCXcMHxvBv0UxmEOsZFSSVp7IoLh0ovGiFiPm5JxV_Kr2zBR3waVfmF&sig=AHIEtbQm3rBpP0HQ0vdZl3zgzUzrbOQncQ | Pealkiri =The Basic Facts The "History of MS| Autor = Loren A. Rolak, M.D., Marshfield Clinic, Marshfield WI | Keel = inglise keel}}<"/ref>, oli esimene, kes kirjeldas ''sclerosis multiplex''i kui haigust. Tema ühel naissoost patsiendil esines ebaharilik sümptomite kombinatsioon. Ükski Dr. Jean-Martin Charcot’i poolt kasutatud ravimeetoditest ei aidanud. Pärast patsiendi surma lahkas ta naise aju ning avastas ajus haiguskolded. Ta nimetas need ''sclerose en plaques''’iks. Müeliin avastati peagi pärast seda, kuid tema olulisus haiguse tekkes jäi veel kauaks teadmata <ref>{{netiviide| URL name=http://health.howstuffworks.com/diseases-conditions/musculoskeletal/multiple-sclerosis4.htm | Pealkiri = Multiple Sclerosis "Overview |Autor=Freeman, S. | Keel = inglise keel}}<"/ref>. Haiguse kulgu mõjutavad ravimid võeti kliinilises praktikas kasutusele alles 1990. aastate keskel <ref name="eestiarst"/>.

Lisaks kliinilistele sümptomitele on väga olulised ka radioloogilised ja laboratoorsed andmed: pea- ja seljaaju MRT uuring ning oligoklonaalse gammapaatia määramine liikvorist <ref name="eestiarst"/><ref name="NT"/>. KT ehk [[röntgenkompuutertomograafia]] on peale MRT-d teine tänapäevane piltdiagnostikameetod. Kuid diagnoosimisel on see kasutatav ainult üksikutel juhtudel ja pigem diferentsiaaldiagnostilistel eesmärkidel teiste haiguste välistamiseks, samuti juhul kui MRT-d pole võimalik teostada (vastunäidustused MRT-ks) <ref>{{netiviide| URL name=https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:VUEKmqqjzZIJ:www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_ravijuhendid_andmebaas_tunnustatud/SM%2520ravijuhend%2520final_final4.pdf+sclerosis+multiplex+kt-uuring&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESgFgNRy4YD6sbao8wvoGajEdzDnzTt5tSxBziy9Q6wAtYdOqvp3R2ewjKaZiItnxCeN28_LLzjRCI-fQAjVD_tcCrbXTY1yYkVMgHFlo4G48qfVeb3cSgH8tN5PUIaK7qCC7DHF&sig=AHIEtbTA2xIHtQSBDtztFsawufxB6UCgRg | Pealkiri = Sclerosis multiplex'i "Eesti ravijuhend| Keel = eesti keel}}<"/ref>

Polüskleroosi ei ole võimalik hetkel olemasoleva raviga välja ravida. On olemas ravimite grupid – [[interferoon|beetainterferoon]]id ning [[kopaksoon]], mis vähendavad ägenemiste arvu 1/3 võrra. Vahel kasutatakse ka [[keemiaravi]] [[preparaat]]e, kuid seda otsustatakse alati individuaalselt, sõltuvalt haiguse kulust ning vormist. Üldisteks ravipõhimõteteks on hoiduda liigsest füüsilisest koormusest ning kuumusest. Kuum ilm ja palavik võivad esile kutsuda närvijuhtivuse aeglustumist ning ägendadaraskendada sümpotmeid <ref>{{netiviide| URL name=http://www."smk.ee"/index.php?option=com_content&view=article&id=14&Itemid=14 | Pealkiri = Sclerosis multiplex| Keel = eesti keel}}</ref>.

{{viited}}|allikad=