Pärm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P täpsustus |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib toiduainest; seente kohta vaata [[Pärmseened]].}}
[[Pilt:Compressed fresh yeast - 1.jpg|pisi|Värske pärm pakendis]]
'''
Pärmid on ainuraksed mikroskoopilised seened. Esmakirjeldajaks [[mikrobioloogia kaudud loetakse [[Louis Pasteur i, kes avastas, et [[alkohoolset käärimist põhjustav [[pärm on elus ning [[paljunemisvõimeline [[mikroorganism.
Tänapäeval tuntakse ligi 40 pärmseene perekonda, kuhu kuulub üle 345 pärmiliigi.
===Küpsetuspärm===
Toiduainetööstuses kasutatakse enim pärmseent (''Saccharomyces cerevisiae'') ehk [[pagaripärm]]i. Pärmiseente toime :
pärmi [[ensüüm]]id lõhustavad [[tainas]] sisalduvaid suhkruid [[alkohol]]iks ja [[süsihappegaas]]iks. Viimasena nimetatu jääb tainasse mullidena ning kergitab seda. Moodustunud [[alkohol]] [[küpsetamine|küpsetamise]] ajal [[aurustuma|aurustub]].
===Juuretis===
Eraldi saab mainida võimalikult naturaalsel meetodil valmistatud pärmijuuretise vormi. Looduslik pärmijuuretis on võrreldes küpsetuspärmiga aeglasem ja ka annustamine ning kergitusprotsess erineb tunduvalt presspärmiga küpsetamise omast.
Uuemad kokandusraamatud pakuvad aga juba ka retsepte kus 1 gr presspärmi (50 gr juuretise kaudu jne) pannakse kergitama 1 kilo leivatainast- protsess hakkab sarnanema meie esivanemate aegse juuretise omaga- leivataist kergitatakse 5- 12 tundi .....
===Õllepärm===
[[Õllepärm]]is on palju [[B- vitamiin]]e ja kvaliteetseid [[valk]]e (üle 30%).
==Toitainete sisaldus ja energia==
Toidulisandina kasutatavad pärmid on söögikordade vahel väga head valgurohked lisandid ka taimetotilastele.
Pärmis on palju [[valk]]e, [[vitamiin]]e, [[mineraalaine]]id ja [[ensüüm]]e. Pärmis on rohkelt ka [[raud]]a, [[vereloome]]t reguleerivat [[B-vitamiin]]e, [[foolhape]]t ning [[kaalium]]i ja [[fosfor]]it.
Toiduenergia arvestusel saab lähtuda mitmetest lihtsustatud statistilistest meetoditest ja arvestustest ning indeksitest nagu:
[[Kalorite arvestus]] (inglise ''caloric value'' )
[[Valgu indeks]] (inglise ''protein index'')
[[GI indeks]] (inglise ''glycemic index'')
[[Põletiku indeks]] (inglise ''inflammation index'')
[[Kategooria:Küpsetised]]
[[Kategooria:Pärmitainas]]
[[Kategooria:Toiduenergia]]
[[Kategooria:Biokeemia]]
[[Kategooria:E-ained]]
==Välislingid==
*[http://www.colonialvoyage.com/ricette/eng/austria/index.html Õunastruudli ajalugu]
*[http://www.df.lth.se/~thanisa/cgi-bin/wrapper.cgi?rec.food.recipes/ovolacto/apple-strudel Õunastruudli retsept]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Food_energy]
*[http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/kaloriarvestus_tervislikuks_toitumiseks/47321]
*[http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/saladuslikud_e-ained_meie_igap%C3%A4evatoidus/263610]
*[http://et.wikipedia.org/wiki/Fruktoos]
*[http://www.ebi.ac.uk/IPI/IPIhelp.html]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Glycemic_index]
*[http://www.glycemicindex.com/]
*[http://www.health.harvard.edu/newsweek/Glycemic_index_and_glycemic_load_for_100_foods.htm]
*[http://ndb.nal.usda.gov/]
*[http://library.med.utah.edu/WebPath/INFLHTML/INFLIDX.html]
*[http://nutritiondata.self.com/facts/baked-products/4893/2]
[[Kategooria:Toiduained]]
| |||