Redaktsioon: 9. oktoober 2012, kell 02:20 redigeeri MerlIwBot (arutelu \| kaastöö) 62 419 muudatust P Robot: lisatud ml:നിർബന്ധിത സൈനിക സേവനം ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. detsember 2012, kell 19:22 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 034 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
16. rida: === 1920–1940 === Enne 2.Teist maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste [[lahinguvalmidus]]es pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti keskmiselt 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus. === 1991–2000 === 1991. aaastal kehtestati kaitseväes ajateenistus esmalt ennesõjaaegse korralduse eeskujul 18 kuu pikkusena. Esines juhtumeid, kus [[Nõukogude Armee]]s ajateenistust alustanud, kuid sealt seoses Eesti taasiseseisvumisega välja arvatud mehed teenisid oma aega edasi Eesti kaitseväes. Peagi vähendati kaitseväes teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 4 või 3 korda aastas ja ajateenijatega komplekteeriti ka [[siseministeerium]]i haldusalas olevaid teenistusi. 26. rida: === 2001–2002 === 2001. aaastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate ~~uute~~ noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu ~~näiteks~~ polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida. === Alates 2003 === 32. rida: 2003. aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijad kutsuma teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Ajateenistuskohustust on võimalik täita vaid Maaväes või Mereväes. '''Eelvõtmise''' ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud. Eelvõtmine toimub juulis ja vähesel määral ka jaanuaris,. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. '''Põhivõtmise''' ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. 46. rida: Olemasoleva ajateenistusmudeli probleemidena on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või [[nooremallohvitser]]ideks. Lisaks on probleem jaoülemate puudumine õpperühmades SBK ajal, mis vähendab [[distsipliin (sõjandus)\|distsipliin]]i või suurendab kaadri töökoormust. Muutustes pole aga kokkuleppele saadud. [[Pilt:Conscription map of the world.svg\|~~300px~~400px\|~~thumb~~pisi\|Ajateenistus maailma riikides▼ == Ajateenistus mujal maailmas ==▼ ▲[[Pilt:Conscription map of the world.svg\|300px\|thumb\|Ajateenistus maailma riikides </br>Roheline – relvajõude ei ole </br>Punane – ajateenistus 53. rida ⟶ 52. rida: </br>Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul </br>Hall – info puudub]] ▲== Ajateenistus mujal maailmas == Ajateenistus on Euroopas näiteks Soomes (6–12 kuud) ja Taanis (4 kuud).

Ajateenistus: erinevus redaktsioonide vahel