Erinevus lehekülje "Kristjan Teder" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Kristjan Teder''' ([[30. juuni]] [[1901]] [[Priipalu]] [[Tartumaa]] – [[2. aprill]] [[1960]] [[Tartu]]) oli eesti [[maalikunstnik]].
 
==Elukäik==
Kristjan Teder sündis kooliõpetaja perekonnas. Pärast Otepää progümnaasiumi lõpetamist õppis [[1917]]–[[1922]]. aastatel Tartus [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is ja samaaegselt ka [[1919]]–[[1925]] aastatel [[Pallas (kunstikool)|Pallases]] [[Konrad Mägi|Konrad Mäe]] juures ning [[1933]]–[[1934]] [[Ado Vabbe]] juures. [[1926]]–[[1928]] aastatel õppis [[Pariis]]is V.Šuhhajevi eraakadeemias. Seal saab alguse Tederi varase perioodi tugevalt vormi rõhutav ja tumedates toonides [[uusasjalikkus|uusasjalik]] laad, mis kestab kunstniku loomingus 1930-aastate keskpaigani.
 
[[1927]]. aastast esines kunstnik regulaarselt näitustel nii Eestis kui välismaal. 1930. korraldas koos [[Adamson-EricugaEric]]uga
ühisnäituse ja 1939. ja 1940 võttis osa kuue kunstniku näitustest Tallinnas ja tartusTartus<ref>V. Erm, Maalikunstnik Kristjan Teder 45-aastane, [[Sirp ja Vasar]], 5.07.1946</ref>.
 
Ometigi ei õnnestunud tal vabakutselise kunstnikuna end ära elatada, mistõttu omandas kunstnik lisaks aedniku kutse.
Ometigi ei õnnestunud tal vabakutselise kunstnikuna end ära elatada, mistõttu omandas kunstnik lisaks aedniku kutse. Motiivivalikul on aedniku amet Tederi loomingut kindlasti mõjutanud - õitsvat viljapuuaeda ja omakasvatatud lillesülemeid näeme ta maalidel sageli<ref name="Kõiv, 2001">[http://www.tartmus.ee/et/naitused/teder.html Reeli Kõiv, Kristjan Teder 100, 17.10.2001 - 03.11.2001]</ref>. 1930ndate keskel muutub kunstniku maalijakäekiri [[impressionism]]ilähedaseks ja õhuliseks, [[koloriit]] valgus-ja värviküllaseks<ref name="Kõiv, 2001" />. Tederi kaasaegsete kunstnike seas on raske leida teist meistrit, kes laseks oma töödes värvidel nii jõuliselt kõlada<ref name="Kõiv, 2001" />.
 
==Looming==
1930-aastate keskpaigani valitseb Tederi loomingus tugevalt vormi rõhutav ja tumedates toonides [[uusasjalikkus|uusasjalik]] laad.
 
Ometigi ei õnnestunud tal vabakutselise kunstnikuna end ära elatada, mistõttu omandas kunstnik lisaks aedniku kutse. Motiivivalikul on aedniku amet Tederi loomingut kindlasti mõjutanud - õitsvat viljapuuaeda ja omakasvatatud lillesülemeid näeme ta maalidel sageli<ref name="Kõiv, 2001">[http://www.tartmus.ee/et/naitused/teder.html Reeli Kõiv, Kristjan Teder 100, 17.10.2001 - 03.11.2001]</ref>. 1930ndate keskel muutub kunstniku maalijakäekiri [[impressionism]]ilähedaseks ja õhuliseks, [[koloriit]] valgus-ja värviküllaseks<ref name="Kõiv, 2001" />. Tederi kaasaegsete kunstnike seas on raske leida teist meistrit, kes laseks oma töödes värvidel nii jõuliselt kõlada<ref name="Kõiv, 2001" />.
 
Kuulus alates [[1927]]. aastast [[EKKKÜ]]-sse ning [[1945]]. aastast [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Osales näitustel alates [[1922]]. aastast.