Toimumisaega näitav määrus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
Lokatiivne ajamäärus ehk sündmust ajas piiritlev määrus on lauses ajamäärsõnad, [[nimisõna]]de käändevormid või [[nimisõna]]d koos [[kaassõna]]dega.
 
#1. Ajamäärsõnadest on lokaliseerivad:
 
* ''algul, ammu, eile, eluilmaski, enne, ennemuiste, homme, hiljuti, iialgi, jalamaid, kord, kunagi, millalgi, mullu, niipea, nüüd, otsekohe, peagi, praegu, tänavu, vanasti, varsti, äsja, öösel, ükskord, ülehomme'' jt. Näiteks: ''Ametikõrgendust pole '''''niipea''''' loota. Ta lahkus '''tookord''' baarist üksi. Siim luges '''hiljuti''' põnevat kriminaalromaani.'''Vanasti''' ei olnud televiisoreid ja külmkappe.''
17. rida:
 
 
##2. Lauses ajamääruseks olevad [[nimisõna]]d ja [[nimisõnafraas]]id viitavad ajale või mõnele teisele situatsioonile. Grammatiline vorm võib olla väga mitmesugune.
 
1) Kõige tavalisem on alalütlev kääne.
31. rida:
 
 
#3. [[Kaassõna]]d, nagu ''aegu, eel, enne, järel, keskel, paiku, peale, pärast, vahel, jooksul, kestel'' paigutavad sündmuse võrdlusaja suhtes mitmel viisil, näidates nii sama- kui ka eriaegsust. Näiteks: '''''Pärast gümnaasiumi lõpetamist''' tahab Tiit ülikooli minna. Kiri peaks saajani jõudma '''nelja tööpäeva jooksul'''. '''Enne toast lahkumist''' tuleb elav tuli kustutada.''
 
Verbi ajavormid (olevik, lihtminevik, täisminevik jne) annavad sündmusele küll üldise toimumishetke kõne- ja vaatlushetke suhtes, kuid sündmuse ajaline täpsustamine on võimalik ajamääruse abil. Vrd: ''Ma käisin Karmeniga kinos. - Ma käisin '''eile õhtul''' Karmeniga kinos. Sõidame perega Hispaaniasse. - Sõidame perega '''ülejärgmisel kuul''' Hispaaniasse.''