Toimumisaega näitav määrus: erinevus redaktsioonide vahel

Lokatiivne ajamäärus ehk sündmust ajas piiritlev määrus on lauses ajamäärsõnad, [[nimisõna]]de käändevormid või [[nimisõna]]d koos [[kaassõna]]dega.

 

 

* ''algul, ammu, eile, eluilmaski, enne, ennemuiste, homme, hiljuti, iialgi, jalamaid, kord, kunagi, millalgi, mullu, niipea, nüüd, otsekohe, peagi, praegu, tänavu, vanasti, varsti, äsja, öösel, ükskord, ülehomme'' jt. Näiteks: ''Ametikõrgendust pole '''''niipea''''' loota. Ta lahkus '''tookord''' baarist üksi. Siim luges '''hiljuti''' põnevat kriminaalromaani.'''Vanasti''' ei olnud televiisoreid ja külmkappe.''

 

 

 

1) Kõige tavalisem on alalütlev kääne.

 

 

 

Verbi ajavormid (olevik, lihtminevik, täisminevik jne) annavad sündmusele küll üldise toimumishetke kõne- ja vaatlushetke suhtes, kuid sündmuse ajaline täpsustamine on võimalik ajamääruse abil. Vrd: ''Ma käisin Karmeniga kinos. - Ma käisin '''eile õhtul''' Karmeniga kinos. Sõidame perega Hispaaniasse. - Sõidame perega '''ülejärgmisel kuul''' Hispaaniasse.''