Arutelu:Riigivolikogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
46. rida:
::Näib, et ei tule niipea (põhitöökoht oma kohustustega on ootamas). Põhimõtteliselt peaks saama ühe üldise artikli ja üks iga valimisringkonna kohta eraldi. Mul on praegu kasutada Postimehes 1938. aastal ilmunud esialgsed valimistulemused, kuid need ei pruugi olla lõplikega kokkulangevad. Üritan siin lühidalt oma seisukohad ja teadmised edasi anda.
::Valimiste, sealhulgas demokraatlike valimiste, korraldamiseks ei ole parteid hädavajalikud. Valimisi peeti juba siis, kui kui mingeid parteisid olemaski ei olnud. Valivad inimesed (valijad) inimeste (kandidaatide) seast inimesi (rahvasaadikuid (mitte parteid parteide seast parteisid). Ma tahaksin näha, kuidas Keskerakond oma füüsilises jagamatus isikus valib Isamaaliidu ja Rahvaliidu vahel, samuti seda kuidas valituks osutunud partei oma füüsilises isikus istungisaalis maha istub.
::Kas minu lugupeetud oponendid teavad, et '''1930. aastail ei olnud Prantsusmaal ega Šveitsis naistel hääleõigust''', sõltumata parteide olemasolust seal? Vähemalt soolise võrdõiguslikkuse suhtes oli Pätsi Eesti Lebruni Prantsusmaast mõõtmatult ees (aga sellest hoolimata on dogmaatikute silmis Prantsusmaa demokraatlik ja Eesti mitte).
::Eestis oli nii 1936. aasta rahvahääletusel kui ka 1938. aasta valimistel seaduslik ja mittekaristatav võimalus salajasel hääletamisel vastu hääletada. Kui Eesti rahvas Pätsi vastu nii suurt tülgastust tundis, nagu väidetakse, miks ta seda siis ei teinud?
| |||