Toimumisaega näitav määrus: erinevus redaktsioonide vahel

Mõnede [[verb|verbide]] juures, nagu '''toimuma, juhtuma, sündima, algama, lõppema, kujunema, välja kujunema, puhkema, olema ´toimuma, juhtuma´''' aga [[seotud laiend]]. Näiteks '''''Viimasel ajal''''' ''juhtub majas imelikke asju''. ''Pidu olevat lõppenud alles'' '''''hommikul'''''.

Toimumisaega näitav määrus vastab küsimustele '''millal?''' ja '''mis ajal?'''. Kitsamad küsimused on '''mis kell? mis päeval? mis kuul? mis aastal? mis sajandil? mis ajastul?''' jne.

1. Ajamäärsõnadest on lokaliseerivad: '''algul, ammu, edasi, eile, eluilmaski, enne, ennemuiste, ennevanasti, ennemalt, homme, hiljuti, iial, iialgi, juba, jalamaid, kord, kunagi, millal, millalgi, mullu, niipea, nüüd, otsekohe, peagi, peatselt, praegu, pärast, täna, tänavu, vanasti, viimaks, varsti, äsja, öösel, ükskord, üleeile, ülehomme''' jt. Näiteks: ''Ametikõrgendust pole '''''niipea''''' loota. Ta lahkus '''tookord''' baarist üksi. Siim luges '''hiljuti''' põnevat kriminaalromaani. Elasid '''kord''' eit ja taat. '''Vanasti''' ei olnud televiisoreid ja külmkappe.''

inimese vanusele osutavad lt-liitelised määrsõnad: ''noorelt, vanalt, kolmeaastaselt, viiekümneselt'' jt. Näiteks: '''''Kaheaastaselt''''' läksin ma lasteaeda. '''Noorelt''' on lihtsam keelt õppida kui '''vanalt'''. ''