Lätis moodustati samal eesmärgil iseseisev Balti Maakaitsevägi ([[Landeswehr]]), mis kohalikel põhjustel (muu märkimisväärse Läti valitsusele alluva relvastatud jõu puudumine) säilitas sõjalise mõju veel järgmise aasta juunini.
==Konfliktid Eesti ja Lätiga==
[[18. veebruar]]il 1919. aastal avastati Läti politsei poolt Rootsist saabunud endise [[Pärnumaa]] [[Voltveti mõis|Voltveti]] ja [[Kärsu mõis|Kärsu majoraatmõisate]] omaniku [[Heinrich von Stryk]]i, kes oli olnud ajuti ametlik, ajuti ebaametlik rüütelkondade esindaja Saksamaal ja Rootsis, pagasist kompromiteerivaid dokumente. Dokumendid tõendasid kavatsust kukutada [[Landeswehr]]’i ja rootsi vabatahtlike sõjaväeüksuste abil Läti seaduslik [[Kārlis Ulmanis]]e valitsus ning pärast bolševike väljatõrjumist Lätimaalt suunata Landeswehr Baltimailt Eesti vastu ja luua Eesti ja Läti Vabariigi asemel neutraalne suurbalti riik, mille eksistents oleks olnud rahvusvaheliselt garanteeritud ja riigiõiguslikult mingis liidus Rootsiga<ref>[[Aleksander Loit]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LoitAleksander_Baltisaksa_TUNA2006_4.pdf Baltisaksa rüütelkondade seisukohad ja tegevus Eesti iseseisvumisel 1918–1920], Tuna 2006 nr. 4. lk 55</ref>.
