Täpsustuslisand: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
 
Täpsustuslisandid jagunevad '''identifitseerivateks''' (samastub põhisõnaga) ja '''klassifitseerivateks''' (liigitav, iseloomustab põhja).
 
 
*'''Identifitseeriv lisand''' on mõistemahult põhjast kas
**kitsam (harilikult nimi) – näiteks ''minuMinu esimene pinginaaber, Siiri; ema parim sõbranna, Marika.''.
**laiem – näiteks ''Siiri, minu esimene pinginaaber; Marika, ema parim sõbranna.''.
**või samane (põhineb põhja ümbersõnastusel – näiteks ''lõviLõvi, loomade kuningas''.
 
 
*'''Klassifitseeriv lisand''' võib esineda
**[[sidend|sidendita]], vormilt markeerimata lisandina – näiteks ''Egle, esimese kursuse tudeng; vanaema, Saaremaalt pärit naine.''
**[[Olev kääne|olevas käändes]] – näiteks ''Gerd Kanter elukutselise sportlasena; Margus 40-aastase mehena.''
**osastavaliseosastavas lisandinakäändes näiteks ''Mati, üks tublimaid gümnaasiumilõpetajaid; Mati ja Kati, meie säravamaid klassikaaslasi.''
**koos nagu- ja kui-[[Sidesõna|sidesõnadega]] – näiteks ''Toomas kui parim vehkleja; kass kui väike kiskja.''
**[[Olev kääne|olevas käändes]] – näiteks ''Gerd Kanter elukutselise sportlasena.''
 
 
LisaksEsineb jaatavavormilisele esineb kanii '''jaatava- kui ka eitavavormilist lisandit.'''
 
 
36. rida ⟶ 34. rida:
''Lavastajana on Peeter Pedaja teinud suure töö.'' - lavastajana on muutunud seisundimääruseks
 
 
===Võrdluseks piiritluslisand===
===Piiritluslisand===
----
 
'''Piiritluslisand''' piiritleb põhja ja on referendi äratundmiseks tingimata vajalik. See võibVõib esineda nii põhja ees kui ka järel. ningKuulub erinevaltsisult täpsustuslisandistja polevormilt põhjastpõhjaga intonatsiooniliseltkokku (vahemärkidega)ning eraldatud.pole Sisuliseleseepärast terviklikkuselekirjavahemärkidega vastab vormiline kokkukuuluvuseraldatud. Nt
 
**''Külastasime Kalevi kommivabrikkommivabrikut; ''
**Olympose kaamera;
''Juss pildistas õde Olympose kaameraga;''
**Valgeristi orden;
 
**ülikoolilinn Tartu
''Minu vanaisa on välja teeninud Valgeristi ordeni;''
 
''Mari vanem vend õpib ülikoolilinnas Tartus''
 
 
'''Piiritleva järellisandina''' esinevad jutumärgistatavad nimed, kui nad jäävad tarindi käänamisel muutumatuks, [[Tsitaat|tsitaadid]] jms.
 
*Alati on lisandid:
 
**jutumärgistatavad nimed, mis on kas (mitmesõnalised või/ obliikvakäändelised/ võimittenimesid mislaienditega laiendavad täienditega mittenimesidtäiendavad)näiteks ''Seersandil on rinnas orden "Austuse märk"; laulÕhtul "15läheme magamata ööd";vaatama ballettballetti "Pähklipureja"
**tsitaadid – näiteks ''Tüdruk hüüdis "Hurraa!"; Vend küsis: "Kus ema on?"''
**marsruuti, aadressi või põhjaga tähistatud komponente märkivad väljendid – näiteks ''Kiri saadeti aadressile Tallinn, Tehnika 4-2.''