Laiuse ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
76. rida:
==Ehituslugu==
[[File:Laiuse linnuse varemed1.jpg|pisi|Vaade loodest]]
Laiuse ordulinnuse kõige vanemaks osaks võib pidada künka teepoolses läänenurgas asunud [[majalinnus]]t (umbes 21×12 meetrit), mis rajati tõenäoliselt 14. sajandi alguses. Peatselt pärast majalinnuse ehitamist laiendati linnust tervele künkale, mille tulemusel tekkis trapetsikujuline [[laagerkastell]]. Kastelli külgede pikkus jääb vahemikku 60–85 meetrit ning selle
Kastelli tugevdati keskajal korduvalt ning müüre ehitati nii paksemaks kui kõrgemaks. Müüride lõplikuks kõrguseks kujunes umbes 15 meetrit. 15. sajandil või 16. sajandi algul lisati linnusele ka kolm võimsat torni.<ref name="Mõisaportaal"/> Ehitustüübilt kujunes välja tulirelvadele kohandatud laiendatud laagerkastell.
Loode - ja kagunurgas paiknesid ümara põhiplaaniga suurtükitornid, mille läbimõõt oli 14 meetrit, müüri paksus umbes 4 meetrit ning kõrgus umbes 25 meetrit. Kirdenurka jäi väiksem [[haakpüss]]itorn, mille läbimõõt oli 12 meetrit, paksus 1,5 ja kõrgus üle 15 meetri.<ref>Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, "Valgus", 1993, lk 30 - 32</ref> Linnuse läänenurka kaitses väike kaheksatahuline [[konsooltorn]], mis oli sarnane tänapäevani säilinud [[Narva ordulinnus]]e nurgatorniga.<ref name="Mõisaportaal"/>
Hooned olid ehitatud linnuse lääne- ja lõunamüüri siseküljele. Lääneküljel hõlmasid hooned arvatavasti kogu tiiva, lõunaküljel aga vaid selle kagupoolse osa. Laiuse linnusel oli kaks väravat – loodekülje keskel olev värav on tänapäevani säilinud; teine asus edelakülje lõunaosas<ref name="Mõisaportaal"/> ja müüriti hiljem kinni. Ülejäänud külgedel asunud hooned olid ehitatud puidust - "a la Moskowie",<ref>Jakubowski - Kordzikowski 93</ref> nagu poola protokolliülem XVI sajandil märkis.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 295</ref>
Laiuse ordulossi ümbritsesid [[vallikraav]]id, kuhu oli vesi paisutamise abil juhitud linnuse põhjaküljel voolavast [[Laiuse oja]]st. Pais ja vesiveski asusid linnusest kirdes. Linnuse ja vesiveski vahel paiknes vallikraavidest ümbritsetud eeslinnus, mis kujutas endast palisaadtõkkeid ning tõstetavaid sildu üle vallikraavide. Tõenäoliselt läbis keskajal eeslinnust [[Torma]] poole viiv tee, mis möödus põhjapoolsest suurtükitornist üsna lähedalt.<ref name="Mõisaportaal"/>
| |||