Ava peamenüü

Muudatused

Laiuse linnus on ehitatud tõenäoliselt juba 14. sajandi algul maja - või laiendatud tornlinnusena, millele peatselt järgnes II ehitusjärk kaaravadega vundamendile rajatud madala ringmüürkastelli näol.<ref>Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, "Valgus", 1993, lk 30 - 32</ref> 1406. aastast pärinevad vanimad ürikulised teated Laiuse linnuse kohta, edaspidi kirjutatakse ka 1416 ja 1417 "Laiuse linnusekrahv"ist<ref>Löwis of Menar, Burgenlexikon 75, sama ka Kõpp 20 - 21</ref> ning 1423. aastal mainitakse ordumeister [[Siegfried Lander von Sponheim]]i (suri 1424) eestvõttel aset leidnud suuremahulisi ehitustöid,<ref name="Mõisaportaal"/> mille käigus laiendati ja paksendati kastelli ringmüüri ja varustati linnus loode -, kirde - ja kagunurgal tulirelvadele kohandatud ümartornidega.
 
Orduriigi kirdeosas asunud Laiuse ordulinnus kujutas endast olulise maantee teetõkkelinnust. Laiuse kandist läbi läinud tee ühendas [[Tartu]]-[[Jõhvi]] ja [[Tallinn]]a-[[Tartu]] maanteed ning mööda seda teed oli võimalik pääseda idapoolsele Virumaale ning sealt edasi Venemaale.<ref name="Mõisaportaal"/> XV sajandi esimesel poolel ettevõetud põhjalikud ümberehitustööd johtusid suuresti tänu ka üha teravnevatele suhetele ordu ja Tartu Piiskopkonna vahel. Viimase aktiviseerunud ehitustegevus linnustes oli selgelt suunatud eelkõige ordu vastu.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 292 - 295</ref>. Ka XIV sajandi algul, kui tõenäoliselt algkavatis rajati, käis Liivimaal suur kodusõda.
 
Orduaegse haldusjaotuse järgi jäi Laiuse linnus [[Viljandi komtuurkond]]a ning talitses [[Kursi linnus]]e abilinnusena.<ref name="Mõisaportaal"/>
Anonüümne kasutaja