Määrustäiend: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Määrustäiend'''
Määrustäiend paikneb lauses alati
Eesti keelele ei ole omane, et määrustäiend asub põhja järel ning see võib lause kohmakas muuta.
9. rida ⟶ 8. rida:
{| class="wikitable"
|-
!
|-
| ''esimene osa '''etendusest''''' || '''''etenduse''' esimene osa''
|-
| ''tellimus '''ajakirjale''''' ||
|-
| ''segu '''tsemendi valmistamiseks''''' || '''''tsemendi valmistamise''' segu''
|-
| ''pilet '''kinno''''' ||
|-
| ''ekspert '''keeles''''' ||
|-
|''sai '''kreemiga''''' ||
|}
Määrustäiendi kasutamise võimalus oleneb sellestki, kas seda kasutada väljaspool lauset või lauses. Näiteks kaubasildil on päris kohane lisada kauba üldnimetusele otstarve või adressaat määrustäiendina, sest nii tuleb kõige olulisem info hästi esile, kuid lauses nad ei toimi.
* šampoon kuivadele juustele - Pesin oma juukseid šampooniga kuivadele juustele
* määre soolatüügaste kuivatamiseks - Määrisin soolatüükaid määrdega soolatüügaste kuivatamiseks
Siiski tuleb jägida, et määrustäiendi asenamisel eestäiendiga ei tekiks raskusi arusaamisel.
Näiteks ei saa öelda
* Eesti '''Läti''' instituut, mõte muutub segaseks, samas ei ole mingit probleemi, kui öelda Eesti instituut Lätis . Võimalik on kasutada määrustäiendit järgnevalt
* Eesti Vabariigi '''Riia''' suursaatkond kui ka Eesti Vabariigi suursaatkond Riias.
Määrustäiendit tuleks eelistada juhul, kui nimetus toimib täiendina,
* Eesti Vabariigi '''Riia''' suursaatkonna töötajad.
| |||