Gregorius I: erinevus redaktsioonide vahel

{{Infobox Pope|Paavstinimi = Gregorius I

|Valitsemisaja algus= [[3. september]] [[590]]

|Valitsemisaja lõpp= [[12. märts]] [[604]]

}}

'''Gregorius I''' ('''Gregorius Suur''', [[õigeusu kirik]]us ka '''Gregorios Dialogos''', [[540]] – [[12. märts]] [[604]]) oli [[paavst]] [[590]]–604. Ta oli 64. paavst. Gregorius I oli esimene [[munk]], kes sai paavstiks. Teda austatakse [[katoliku kirik]]us [[Kiriku doktor]]ina.

 

Gordianuse omanduses olid mitmed maavaldused [[Sitsiilia]]s ja Roomas. Roomas omas ta [[villa]]t [[Caeliuse küngas|Caeliuse künkal]]. Tänapäeval asub selles paigas Via di San Gregorio tänaval San Gregorio al Celio kirik.

Gregorius sündis segasel ajajärgul, mil [[Itaalia]]t rüüstasid erinevad [[germaanlased|germaani hõimud]]. [[Ida-Rooma keiser]] [[Justinianus I]] üritas Itaalia alasid ühendada, kuid ei suutnud. Aastatel [[541]]–[[542]] tabas Itaaliat [[katk|katkuepideemia]], mis hävitas suure hulga elanikkonnast. Seesugune ärev ning muserdatud keskkond avaldas mõju ka Gregoriusele, kellel kujunes välja uskumus peatselt lähenevast [[maailmalõpp|maailmalõpust]].

 

Pole teada, kust Gregorius oma hariduse sai, kuid [[Gregorius Toursist|Toursi Gregoriuse]] väitel oli ta osav nii [[retoorika]]s kui ka muudel aladel. Koduseinte vahelt sai ta kaasa sügava [[usk|usu]] [[Jumal]]asse. Talle meeldis [[palve]]tada ja [[piibel|Piiblit]] lugeda.

Gregorius sai [[572]]. aasta paiku keiser [[Justinus II]] soovitusel Rooma linna prefektiks, mis oli nii noores eas mehe jaoks kõrge ametikoht. See tähendas, et Rooma kõrgeima [[kohtunik]]u ning [[Rooma senat]]i eesistujana allus ta vahetult keisrile. Pärast isa surmale järgnenud pikaajalist palvetamist otsustas Gregorius 574. aasta paiku prefekti ameti koos muu maise eluoluga hüljata ning hakata mungaks. See oli pikaajalise sisemise puhtuseotsingu ja töötegemise jätk, millele vastandus Gregoriuse tugev tahe teenida avalikkust.

 

 

==Suhted Bütsantsi keisriga==

Gregorius I poliitiline mõju Itaalias kasvas suuremaks [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] omast.

 

 

==Vaimulikkonna reform==

Gregorius I nõudis vaimulikelt karskust, keelas neil elada ühes elamus koos [[naine|naistega]], välja arvatud lähisugulased, nagu emad, õed või abikaasad, kellega abielluti enne [[ordinatsioon]]i. Ta soovitas [[piiskop]]pidel elada lahus kõigist naissoost sugulastest, kuigi seda lubas [[kanooniline õigus]].

 

 

== Teoloogilised vaidlused ==

Gregorius I taunis aastal [[591]] [[donatism]]i. [[Numiidia]]s kehtis tava, et vanim [[piiskop]], mida iganes ta tunnistas, omas piirkonnas [[metropoliit|metropoliidi]] volitusi. Gregorius I ajal oli Numiidia metropoliidiks donatist. Paavst taunis kirjas Aafrika [[eksarh]]ile Gennadiusele ja katoliiklikele piiskoppidele teda ja piiskop tagandati ametist. Ta sätestas, et metropoliidi koht peab olema valitav.

 

 

== Gregorius I kultuuriloos ==

Gregorius I on tuntud [[gregoriuse laul]]u loojana.

 

Gregorius I austatakse [[katoliku kirik]]us ja [[õigeusu kirik]]us [[pühak]]una. Tema mälestuspäev katoliku kirikus on [[3. september]]. Enne [[1969]] aasta liturgilist reformi oli tema mälestuspäev [[12. märts]]. Õigeusu kirikus ja [[episkopaalkirik]]us on tema mälestuspäev 12. märts, [[anglikaani kirik]]us 3. september.

 

 

Ta on [[Inglismaa]], [[Kercemi]], [[Legazpi]] ja [[Lääne-India]] patroon.

 

== Kirjandus ==

*Prunner: "Gnade und Sunde nach Gregors expositio in Job" (Eichstätt, [[1855]]).

*[[Jeffrey Richards]]: ''Consul of God''. London: Routelege & Keatland Paul. (1980).

 

== Välislingid ==

{{algus}}

{{Eelnev-järgnev |

|järgnev = [[Sabinianus]]

}}