Äksi kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Äksi kirik, 2009.jpg|thumb|Äksi kirik (2009)]]
[[Pilt:Aksi kirik jpg.jpg|pisi|Äksi kirik (2011)]]
'''Äksi Andrease kirik''' on kirik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Tabivere vald|Tabivere vallas]] [[Voldi|Voldi küla]]s. Kirikukihelkonda on kirjalikes allikates esmamainitud 1443. aastal. Samas asukohas on olnud mitu puust kirikut, mis on aga erinevates sõdades hävinud. Praegune kirikuhoone on tõenäoliselt ehitatud 1770. aastal, vanimad osad umbes [[1500]]. aastast. Kirik rekonstrueeriti põhjalikult [[neogooti]] stiilis [[1887]].–[[1889]]. aastal [[Reinhold Guleke]]' projekti järgi, kes kavandas ka samas stiilis sisekujunduse.
 
Kirikukihelkonda on kirjalikes allikates esmamainitud [[1443]]. aastal. Samas asukohas on olnud mitu puust kirikut, mis on aga erinevates sõdades hävinud. Praegune kirikuhoone on tõenäoliselt ehitatud 1770. aastal, vanimad osad umbes [[1500]]. aastast. Kirik rekonstrueeriti põhjalikult [[neogooti stiil]]is [[1887]].–[[1889]]. aastal [[Reinhold Guleke]]' projekti järgi, kes kavandas ka samas stiilis sisekujunduse.
Kirikuaias on mälestuskivi [[1815]].–[[1832]]. a. Äksis pastoriks olnud [[Otto Wilhelm Masing]]ule (1763-1832).
 
Kirikuaias on mälestuskivi [[1815]]–[[1832]] [[Äksi]]s pastoriks olnud [[Otto Wilhelm Masing]]ule (1763-1832).

Siin on pastorina töötanud ka Eesti kultuuritegelane [[August Wilhelm Hupel]], juhuluuletaja [[Carl Gustav von Staden]], aastatel [[1834]]–[[1855]] koolielu arendaja, eesti-saksa sõnaraamatu koostaja ja esimene [[Goethe]] tõlkija eesti keelde [[Franz von Ackermann]] (1801-1855).
 
Äksi kiriku [[kaitsepühak]] on [[Püha Andreas]]. Kirikus tegutseb [[EELK]] [[Äksi Andrease kogudus]]