Positron: erinevus redaktsioonide vahel

}}</ref>, kus ta pakkus välja, et elektronil võiks olla nii positiivne laeng kui negatiivne energia. Artiklis avaldati esmakordselt Diraci võrrand, mis ühendab endas kvantmehaanika, [[erirelatiivsus]]e ning spinni, et seletada [[Zeemani efekt]]i. Artiklis ei ennustatud otseselt uue osakese olemasolu, kuid Diraci võrrand lubas lahendina elktronilelektronil omada nii positiivset kui negatiivset energiat. Positiivse energiaga lahend seletas katsetulemusi, kuid Dirac ei teadnud, mida arvata negatiivse energia lahenditest oma võrrandeile. Kvantmehaanika ei lubanud neid tulemusi ignoreerida, nagu seda klassikaline mehaanika sageli lubas. Duaalne lahend tõi kaasa võimaluse, et elektron võiks spontaanselt hüpata positiivsete ja negatiivsete energiaolekute vahel. Seda aga polnud täheldatud ühestki katsest.

}}</ref>, kus ta üritas tekkinud probleemile seletust pakkuda. Ta väitis, et „...negatiivse energiaga elektron liigub välises [elektromagentelektromagnet] väljas nii, nagu oleks tal positiivne laeng.“ Ta arutleb veel, et kogu ruumi saab võtta kui negatiivse energiaoleku „merd“, mis on täidetud nii, et takistaks elektrone hüppamast positiivse energia (negatiivse elektrilaengu) ja negatiivse energia (positiivse laengu) vahel. Artiklis uuritakse ka võimalust, et [[prooton]] on saar selles meres ja et ta võibki olla negatiivse energiaga elektron. Dirac tunnistas, et prootoni palju suurem mass on probleemiks, kuid väljendas „lootust“, et tuleviku teooriad lahendavad selle mure.

}}</ref> Olles Oppenheimeri väite poolt ümber veendud, avaldas Dirac 1931. aastal artikli, kus ta ennustas tol ajal veel avastamata osakese olemasolu. Osakese nimeks pani ta „anti-elektron“, mil oleks sama mass kui elektronil ning mis hävineks viimasgaviimasega kokkupuutel.<ref>

Carl D. Anderson avastas positroni 1932. aasta 2. augustil<ref name="Positive Electron" /> ning sai selle eest ka Nobeli füüsika preemia aastal 1936.<ref>[http://nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1936/index.html The Nobel Prize in Physics 1936]</ref> Anderson oli samuti sõna "positron" loojaks. Positron oli esimene märk antimateeria olemasolust. Katse, mille käigus antitosakeantiosake leiti, toimis nii, et lasti kosmilistel kiirtel läbida mullkambrit ja tinaplaati. Magnet ümbritses kogu seadet, mis kõverdaskõverdades osakeste liikumise trajektoore vastavalt nende elektrilisele laengule. Läbitud trajektooril tekivad ioonid, mis salvestatakse fotoplaadile. Andmete põhjal järeldati, et uuritud osakese massi ja laengu suhe on sama mis elektronil, kuid trajektoori vastupidisest kaardumisest järeldati positiivne laeng.

* vähi leviminelevimise uurimiseks kehas,

* raviplaan onraviplaani edukuse hindamiseks,