Jänes: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Tühistati muudatus 3310803, mille tegi 195.50.223.223 (arutelu) |
||
3. rida:
'''Jänes''' (''Lepus'') on [[jäneselised|jäneseliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[jäneslased|jäneslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[Perekond (bioloogia)|perekond]].
"[[Loomade elu]]" järgi on jänese perekond [[pärisjäneslased|pärisjäneslaste]] [[alamsugukond|alamsugukonna]] ainus perekond. Sellesse kuulub 15 liiki, mis asustavad eeskätt [[parasvööde|parasvöötme]] avamaastikke ja [[mets]]i. Üksikud liigid elavad [[kõrb]]etest kuni [[tundra]]ni, kaasa arvatud [[Gröönimaa]]l ja [[Taimõri järv]]e ääres. Kõige mitmekesisemad on nad [[Põhja-Ameerika]]s,
Eestis elutsevad 23 {{lisa viide}} jäneste liigist [[halljänes|hall]]- ja [[valgejänes]]. Mõlemad toituvad suvel [[rohttaim]]edest, talvel söövad [[puu]]de ja [[põõsas]]te [[oks]]i, [[puukoor|koort]] ja [[võrse]]id, rikkudes nii ka [[viljapuu|viljapuid]]. Nad ise on mitme [[kiskja]] põhiliseks toiduks.
11. rida:
Jänesed poegivad kaks-kolm korda aastas. Pojad on juba sündides hästi arenenud, ema käib neid ainult imetamas. Emasloom imetab mitte ainult oma, vaid ka võõraid poegi, kui neid leidma juhtub.
Mõni jäneseliik on tähtis [[karusnahk|karusnaha]] poolest. Kõik Põhja-Ameerikas elavad liigid on jahiloomad. Nad võivad levitada [[inimene|inimeselegi]] ohtlikke haigusi, näiteks [[tulareemia]]t, samuti kanda [[puuk]]e, kellelt omakorda haigusi saada võib. <ref name="
==Liigid==
| |||