Vikipeedia

Bibliograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
vajab kriipsude asendamist
1. rida:
'''Bibliograafia''' ([[kreeka keel]]es ''βιβλιογραφία, bibliographia'' ' "raamatu kirjutamine'") on [[teavik]]ute kindlate tunnuste alusel kogutud ja korrastatud loetelu ning teoste uurimine selliste loetelude koostamiseks.▼
{{vikinda}}
▲'''Bibliograafia''' ([[kreeka keel]]es ''βιβλιογραφία, bibliographia'' ' raamatu kirjutamine') on [[teavik]]ute kindlate tunnuste alusel kogutud ja korrastatud loetelu ning teoste uurimine selliste loetelude koostamiseks.
 
Bibliograafia võib tähistada nii bibliograafianimestikke, tööd nende nimestike koostamisel kui bibliograafia-alastbibliograafiaalast teadustegevust.
 
Esialgu seostus termin "bibliograafia" raamatute ümberkirjutamisega. Ladinakeelne sõna ''bibliographia'' tuli kasutusele [[17. sajandisajand]]i [[Prantsusmaa]]l, selle sõnaga tähistati raamatute tundmist ja kirjeldamist.
 
== Bibliograafia areng ==
===Piktograafiline periood===
[[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] lõi [[Aleksandria raamatukogu]] raamatukoguhoidja, kreeka poeet ja filosoof [[Kallimachos]] esimese teadaolevatest käsikirjalistest raamatutest andmeid vahendava nimekirja "Pinakes" - "Nende tabelid, kes on kuulsaks saanud teadmiste kõigil aladel ja selle tabelid, mida nad loonud on".<ref>[http://www.greece.org/alexandria/library/library1.htm The Ancient Library]</ref>
 
===Bibliograafiline periood===
Esimene trükitud bibliograafiline töö oli [[Basel]]is [[1491]]. aastal trükitud Tritheimi Johannese "Liber de scriptoribus ecclesiasticis" ('"Raamat kiriku kirjameestest'").<ref>[http://www.intratext.com/X/LAT0664.HTM Liber de scriptoribus ecclesiasticis]</ref> [[16. sajandilsajand]]il pandi alus mitmetele bibliograafialiikidele nagu erialabibliograafia ("De medicinae claris scriptoribus" [[Lyon]], [[1506]] <ref>[http://bbf.enssib.fr/sdx/BBF/frontoffice/1956/05/imprimerDocument.xsp?id=bbf-1956-05-0331-001/1956/05/fam-apropos/apropos ]{{Surnud viide}}</ref>) ja rahvusbibliograafia ([[John Bale]]'i Britannia kuulsate kirjameeste loetelu). [[1564]]. aastal ilmus katoliiklik keelatud raamatute nimekiri "[[Index librorum prohibitorum]]". 1545-1555 ilmus [[Zürich]]is [[Konrad Gesner]]i maailmas ilmunud raamatute üldnimestik "Bibliotheca universalis". Bibliograafiliseks nimetatakse ajajärku seetõttu, et bibliograafilisi nimestikke, mis varem kandsid nimetusi ''bibliotheca, catalogus, index, lexicon, thesaurus, repertorium'' jne, hakati nimetama bibliograafiateks. Sõna '"bibliograafia'" esmakasutajateks nimestiku tähenduses olid prantslased [[Gabriel Naude]] ("Bibliographia politica" [[Venezia]], 1633) ja [[Louis Jacob de Saint Charles]] ("Bibliographia Parisina" [[Pariis]], 1645-1657). Bibliograafiline periood kestab ka tänapäeval ja sellega on läbi põimunud vahendusdokumentide kolmas arenguperiood.
 
===Elektrooniline periood===
24. rida ⟶ 23. rida:
===Kronoloogia järgi===
*jooksev bibliograafia - bibliograafia, mis jätkuvalt (nt nädala, kuu, aasta lõikes) informeerib uutest teavikutest (ka artiklitest)
*retrospektiivne bibliograafia - kirjandust piiramata vvõi pikema aja ulatuses tagasihaaravalt registreeriv bibliograafia
*perspektiivbibliograafia - nimestik teoseist, mis on kavandatud ilmuma lähitulevikus
 
35. rida ⟶ 34. rida:
===Ühiskondliku tähenduse järgi===
*üldbibliograafia
*eribibliograafia - bibliograafia, mille väljaanded loetlevad mingit kindlat laadi teavikuid, nt nootide[[noot (muusika)|noot]]ide, standardite[[standard]]ite, [[väitekiri|väitekirjade]] vm bibliograafia
 
== Bibliograafilised tegevused ==
Bibliografeerimine on bibliograafiainfo kogumine, kirjeteks vormistamine ja bibliograafiavahendiks korraldamine; bibliograafianimestike jm bibliograafiavahendite koostamine.
 
Bibliograafiavahend on korrastatud bibliograafiakirjete kogu (bibliograafianimestik, -[[kartoteek]] vms. Bibliograafiavahendid eristuvad vormilt (bibliograafiaväljaanded, mitteiseseisvad kirjastuslikud vormid, kaardivorm, automatiseeritud infootsisüsteem, elektrooniline vorm), tüübilt (bibliograafialoetelu, bibliograafianimestik, bibliograafiaülevaade, registrid), žanrilt (bibliograafiline [[monograafia]], kirjanduslik teejuht, lugemisplaan, soovitusnimestik, vestlus raamatutest, matk raamatuga).
 
Bibliograafiline teenindamine on bibliograafiainfo süstematiseeritud kogumine, töötlemine ja vahendamine lugejaile.
 
Bibliograafia organisatsioonilise struktuuri moodustavad raamatukogud[[raamatukogu]]d, infokeskused, raamatukaubandus, kirjastused[[kirjastus]]ed, arhiivid[[arhiiv]]id, muuseumid[[muuseum]]id.
 
== Eesti rahvusbibliograafia ==
Eestis täidab rahvusbibliograafia uurimise ja loetlemise ülesannet vastavalt oma põhikirjale [[Eesti Rahvusraamatukogu]]. Eesti rahvusbibliograafia registreerib [[sundeksemplar]]i seaduse alusel Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelsed teavikud. Rahvusbibliograafia eraldi osa moodustab [[Estonica]] - eesti autorite ning Eestit ja eestlasi käsitlevad väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed teavikud. Rahvusbibliograafiat vahendatakse trükinimestikena, võrguväljaannetena ja alates 2004. aasta maist sidusandmebaasina.
 
Rahvusbibliograafia eraldi osa moodustab [[Estonica]] - eesti autorite ning Eestit ja eestlasi käsitlevad väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed teavikud. Rahvusbibliograafiat vahendatakse trükinimestikena, võrguväljaannetena ja alates [[2004]]. aasta maist sidusandmebaasina.
*Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia nimestikud:▼
 
* Eestikeelne raamat 1525-1850. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000▼
▲*'''Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia nimestikud:'''
* Eestikeelne raamat 1851-1900. 1. kd., A-Q. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, 1995▼
▲* Eestikeelne raamat 1525-1850. Tallinn : [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]], 2000
▲* Eestikeelne raamat 1851-1900. 1. kd., A-Q. Tallinn : [[Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu]], 1995
* Eestikeelne raamat 1851-1900. 2, R-Y. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, 1995
* Eestikeelne raamat 1901-1917. 1, A-P. Tallinn : [[Eesti Teaduste Akadeemia]], 1993
* Eestikeelne raamat 1901-1917. 2, R-Y. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia, 1993
* Eesti raamat 1941-1944 : 1941. a. september - 1944. a. september. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 1997
65. rida ⟶ 66. rida:
Nõukogude ajal 1940-1941 ja 1944-1991 ilmusid väljaanded "Raamatukroonika", "Artiklite ja retsensioonide kroonika"
 
'''Eesti registreeriva rahvusbibliograafia nimestikud ilmuvad 1992. aastast järgmiselt:'''<ref>[http://www.nlib.ee/4626 Rahvusraamatukogu]</ref>
* '''"Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud".''' Kuunimestik registreerib Eestis ja eesti keeles ilmunud raamatud, videosalvestised ja mittemuusikalised helisalvestised. Kuuvihik hõlmab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse sundeksemplarina saabunud uued teavikud.
 
* "Eesti rahvusbibliograafia. Perioodika". Aastanimestik registreerib Eestis ja eesti keeles ühe aasta jooksul ilmunud ajalehed, ajakirjad ja jätkväljaanded (nt aastaraamatud, toimetised) olenemata kandjast. Samuti hõlmab nimestik väljaspool Eestit ilmunud Eestit kajastavaid võõrkeelseid jadaväljaandeid.
* '''"Eesti rahvusbibliograafia. MuusikaPerioodika".''' NimestikAastanimestik registreerib Eestis ja eesti keeles ühe aasta jooksul Eestiilmunud Rahvusraamatukogusse[[ajaleht|ajalehed]], sundeksemplarina[[ajakiri|ajakirjad]] saabunudja uuedjätkväljaanded noodid ja(nt helisalvestised[[aastaraamat]]ud, samuti[[toimetised]]) väljaspoololenemata Eestitkandjast. ilmunudSamuti eestihõlmab heliloojatenimestik teosteväljaspool noodidEestit ningilmunud eestiEestit heliloojate jakajastavaid interpreetidevõõrkeelseid helisalvestisedjadaväljaandeid.
 
*"Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid". Aastaväljaanne koosneb kolmest iseseisvast osast. Esimese osa moodustav nimestik Estonica hõlmab viimase 5 aasta jooksul väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelseid teavikuid, mis käsitlevad peamiselt Eestit, eestlasi, eesti keelt, teisi Eestis elanud/elavaid etnilisi rühmi ja isikuid; mille aluseks on eestikeelne algupärand; mis sisaldavad Eesti ja Eestist pärit autorite võõrkeelseid algupärandeid. Väljaande teine osa sisaldab ühel aastal ilmunud kuuvihikute "Eesti Rahvusbibliograafia. Raamatud" koondregistreid (nimeregister ja pealkirjaregister). Samuti esitab väljaanne ISBN-tunnusega kirjastajate loetelu ja kirjastajate kontaktandmed ning Eesti kirjastuste ISBN-tunnuste loetelu. Aastaväljaandest leiab ka Eesti trükitoodangu (raamatud ja broðüürid) statistilised andmed viimase kolme aasta kohta. Aastaväljaande kolmanda osa moodustab nimestik "Eesti Rahvusbibliograafia. Kaardid", mis registreerib Eestis ilmunud ning väljaspool Eestit ilmunud eestikeelsed või Eestit kujutavad kartograafiateavikud.
* '''"Eesti Ametlikudrahvusbibliograafia. VäljaandedMuusika".''' Nimestik registreerib ühe aasta jooksul Eesti VabariigiRahvusraamatukogusse riigiasutustesundeksemplarina kululsaabunud võiuued korralduselnoodid väljaantudja trükiseid.helisalvestised, Kirjedsamuti onväljaspool järjestatudEestit vastavaltilmunud nimestikuleeesti lisatud[[helilooja]]te riigiasutusteteoste loetelule. 2001.noodid aastastning oneesti nimestikheliloojate kättesaadavja üksnes[[interpreet]]ide võrguväljaandenahelisalvestised.
 
*'''"Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid"''' Aastaväljaanne koosneb kolmest iseseisvast osast.
 
**Esimese osa moodustav nimestik Estonica hõlmab viimase 5 aasta jooksul väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelseid teavikuid, mis käsitlevad peamiselt Eestit, eestlasi, eesti keelt, teisi Eestis elanud/elavaid etnilisi rühmi ja isikuid; mille aluseks on eestikeelne algupärand; mis sisaldavad Eesti ja Eestist pärit autorite võõrkeelseid algupärandeid.
 
**Väljaande teine osa sisaldab ühel aastal ilmunud kuuvihikute "Eesti Rahvusbibliograafia. Raamatud" koondregistreid (nimeregister ja pealkirjaregister). Samuti esitab väljaanne ISBN-tunnusega kirjastajate loetelu ja kirjastajate kontaktandmed ning Eesti kirjastuste ISBN-tunnuste loetelu. Aastaväljaandest leiab ka Eesti trükitoodangu (raamatud ja broðüürid) statistilised andmed viimase kolme aasta kohta.
 
**Aastaväljaande kolmanda osa moodustab nimestik "Eesti Rahvusbibliograafia. Kaardid", mis registreerib Eestis ilmunud ning väljaspool Eestit ilmunud eestikeelsed või Eestit kujutavad kartograafiateavikud.
 
* '''"Eesti Ametlikud Väljaanded"''' Nimestik registreerib ühe aasta jooksul Eesti Vabariigi riigiasutuste kulul või korraldusel väljaantud trükiseid. Kirjed on järjestatud vastavalt nimestikule lisatud riigiasutuste loetelule. [[2001]]. aastast on nimestik kättesaadav üksnes võrguväljaandena.
 
Lisaks vahendatakse rahvusteavikuid võrgunimestikena "Uued Eesti raamatud" ja "Ilmumisel raamatud".
 
Alates [[2006]]. aastast ei ilmu trükis Eesti rahvusbibliograafia aastaväljaanded "Eesti rahvusbibliograafia. Perioodika", "Eesti rahvusbibliograafia. Muusika", "Eesti rahvusbibliograafia. Kaardid".

Alates [[2007]]. aastast ei ilmu trükis "Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud" kuuväljaanne ja aastaregister. Rahvusbibliograafia andmestik on kättesaadav Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi vahendusel. Äsja ilmunud raamatuid, elektroonilisi väljaandeid ja mittemuusikalisi auviseid peegeldab ka võrguväljaanne "Uued Eesti raamatud". Väljaannet uuendatakse kaks korda kuus ja seda on võimalik printida.
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Bibliograafia"