Rääbis: erinevus redaktsioonide vahel

Rääbis levib [[Läänemeri|Läänemere]] [[valgla]] suuremates järvedes ja magestunud merelahtedes. Levinud on ta ka [[Inglismaa|Inglismaal]] ja [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Koola poolsaar|Koola poolsaarel]], [[Valge meri|Valge mere]] piirkonnas, samuti [[Volga]] ülemjooksul. [[Soome|Soomes]] on rääbis sisevete kõige arvukam ja olulisem kala. Lõuna ja ida pool elavad mitmed erivormid. [[Eesti]] asub rääbise leviala lõunapiiril. Rääbis eelistab külmemat vett ning pikemaid [[talv|talvi]] kui meil tavaliselt [[Eesti|Eestis]] on — 5–6 kuud järvejääd oleks rääbisele igati meeltmööda. [[Eesti|Eestis]] elab rääbis vaid neljas suuremas järves: [[Peipsi järv|Peipsi]] suures ja sügavas põhjaosas ehk Suurjärves, [[Võrtsjärv|Võrtsjärves]], [[Saadjärv|Saadjärves]] ja [[Ülemiste järv|Ülemiste järves]], samuti vähesel määral [[Soome laht|Soome lahe]] idaosas ([[Narva laht|Narva lahes]]). [[Saadjärv|Saadjärve]] ja [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] on kala asustanud tänu inimesele. [[Peipsi]] rääbiste väiksemad [[parv|parved]] ujuvad vahel kuni paari kilomeetri kaugusele [[Emajõgi|Emajõkke]]. Asustamiskatsed teistesse järvedesse pole [[Eesti|Eestis]] seni õnnestunud. <ref name="mageveekalad" /><ref> Kožetsi Õpiköök [http://www.opikook.ee/artikkel52.html] </ref>

Vastsed kooruvad enamasti aprilli keskel ja elavad esimesed 1–2 nädalat rebukoti arvel. Vastsed on 7–8 mm pikad, väga liikuvad, ei karda valgust ega püsi ainult põhjakihtides, vaid liiguvad ka kõrgemates veekihtides. Alguses aitab suhteliselt abituid ja kaitsetuid kalu hädast välja äärmiselt tagasihoidlik välimus: nad on peaaegu läbipaistvad ning vees raskesti märgatavad. 1–1,5 kuud pärast koorumist saavad 2–3 cm pikkustest rääbisevastsetest tumeda selja ning hõbedaste külgedega [[maim|maimud]]. Maimuperiood lõppeb sigimiselundkonna väljaarenemisega. Suguküpseks võivad mõned isendid saada juba sügisel, enamik emaseid ja isaseid kolme suvega. <ref> Ervin pihu. Matk kalariiki, Tln: Valgus, 1987 </ref> <ref name="mageveekalad" />

Rääbis kasvab üsna kiiresti suguküpsuse saabumiseni, seejärel kasvutempo langeb. [[Peipsi|Peipsis]] on aastased rääbised tavaliselt 11–12 cm pikkused, kaaludes 8–12 g, kolmeaastased 15–16 cm ja 25–35 g, viieaastased 18–20 cm ja 50–65 g. [[Võrtsjärv|Võrtsjärves]] kasvab rääbis pisut aeglasemalt, [[Saadjärv|Saadjärves]] aga märksa kiiremini. [[Saadjärv|Saadjärves]] on neljaaastaste pikkus keskmiselt 21 cm, kaal 60 g. Isased ja emased kalad kasvavad enam-vähem ühesuguse tempoga ja mõlemaid on populatsioonis ligikaudu ühepalju. [[Peipsi|Peipsis]] võib rääbis saada kuni 25 cm pikkuseks ja 100 g raskuseks. Maksimaalseks vanuseks loetakse 9–10 aastat (suurtel vormidel). [[Eesti]] väikesed rääbised on harva üle 5 aasta vanad.<ref name="mageveekalad" /> <ref name="Selgroogsed" />

Rääbis on eluaeg planktontoiduline ja eelistab suuremaid [[zooplankton|zooplanktoneid]]. Toitudes nopib valivalt [[plankton|planktonist]] teatud organisme. Mõnikord võib rohkesti süüa ka [[putukad|putukate]] [[vastne|vastseid]] ja teisi põhjaloomakesi. [[Peipsi]] [[zooplankton|zooplanktonist]] sööb rääbis peamiselt [[sõudik|sõudikuid]] (''[[Cyclops|Cyclops]]''), [[järvekiivrik|järvekiivrikuid]] (''[[Daphnia|Daphnia]]''), [[nokik|nokikuid]] (''[[Bosmina|Bosmina]]''), [[kihulane|kihulase]] (''[[Simulium|Simulium]]'') [[vastne|vastseid]] ja [[surusääsklased|surusääsklaste]] (''[[Chironomidae|Chironomidae]]'') [[vastne|vastseid]].Võib juhtuda, et sööb isegi kalade noorjärke (peamiselt [[tint|tindi]] noorjärke). [[Peipsi|Peipsis]] on põhilisteks toidukonkurentideks [[tint]] ja [[ahven|ahvenamaimud]].<ref name="Selgroogsed" /> <ref name="mageveekalad" />

Rääbis on spetsialiseerunud sööma zooplanktonit. Üllatavalt on rääbise toitumist viimaselajal uurides leitud tema seedeelundkonnast ka teiste kalade jäänuseid. Seedemassist on suudetud määrata liigini [[luukarits|luukaritsa]] (''[[Pungitius pungitius]]'') jäänused. Peamiselt on leitud kalade jäänuseid suurte rääbiste seedeelundkonnast. Taolised rääbised on 23–46 cm pikad ja võivad kaaluda kuni 1kg, täiskasvanuks saavad nad hilisemas eas. Kuid kalajäänuseid on leitud ka väikeste rääbiste kõhust. Sellised toitumisharjumused võisid tuleneda zooplanktoni nappusest mingil ajahetkel ja rääbis oli seega sunnitud laiendama oma toitumisnišši. Toitumisharjumuste muutus toimus väga kiirelt, mis demonsteeribdemonstreerib rääbiste paindlikust.<ref> S. Liso, K. Ø. Gjelland, Y. S. Reshetnikov, P.-A. Amundsen (2010). A planktivorous specialist turns rapacious: piscivory in invading vendace Coregonus albula. Journal of Fish Biology (2011) 78, 332–337 </ref>

Töönduslikul eesmärgil püütakse rääbist [[Peipsi|Peipsis]], mõningal määral ka [[Saadjärv|Saadjärves]]. [[Peipsi|Peipsis]] oli rääbis 1980-ndail üks tähtsamaid töönduskalu. 1990. aastal langes rääbise arvukus järsult. Ilmselt põhjustasid rääbise vähenemist mitu järjestikust sooja talve aastatel 1988–1992. Sel ajal polnud rääbise [[koelmu|koelmute]] kohal piisavat jääkatet või polnud seda üldse. Jääkatte puudumine soodustas tormiste ilmadega [[laine|lainetuse]] ulatumise järvepõhjani ja [[laine|lainetus]] põhjustas õrnade [[marjatera|marjaterade]] hõõrdumist vastu kive ja kruusa ning nende mattumist põhjasetete alla. Hiljem järgnesid normaalsed talved ja varud hakkasid järves tasapisi taastuma. Kuid 20 aasta tagusele tasemele see arvatavasti enam ei tõuse, kuna rääbise elutingimised on [[Peipsi|Peipsis]] [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]] tõttu halvenenud ja samuti on [[Peipsi|Peipsis]] järsult tõusnud [[koha]] arvukus. [[Koha]] on rääbise tähtsamaid vaenlasi ja talle sobib [[eutrofeerumine|eutroofne]] keskkond hästi. Varude madalseisu tõttu kehtestati rääbisele 2000. aastal püügikeeld. Alates 2010. aastast on täheldatud kasvutendentsi ja püük on lubatud teatud ajal. 2011. aastal võis [[Peipsi]] järvest püüda kuni 10 tonni rääbist. Ka 2012. aastal lubati rääbisepüüki ühe kuu vältel 1.–31. juulini ning siis võis püüda 15 tonni. Rääbise alammõõt [[Peipsi]], [[Lämmi järvLämmijärv|Lämmi]] ja [[Pihkva järv|Pihkva järves]] on 20 cm ja teistes siseveekogudes 12 cm.

Püügikeeld kehtib siseveekogudes jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini, välja arvatud [[Peipsi]], [[Lämmi järv|Lämmi]] ja [[Pihkva järv|Pihkva järves]], kus on keelatud püüda 21. augustist 20. juunini.<ref> http://www.envir.ee/1147902 </ref><ref> http://www.envir.ee/1181814 </ref>

Rääbise liha on õrn ja maitsev. Liha [[kalorsus]] on teiste [[kalad|kaladega]] võrreldes üle keskmise, suvel on [[rasvasus]] kuni 11%. Rääbise söödav osa on suhteliselt suur, kuni 75% [[kala]] üldkaalust<ref name="mageveekalad" />. 100 grammis rääbise lihas on 9,2 µg [[D-vitamiin|D-vitamiini]]i. Talvel annab rääbise liha umbes 1kcal 1 grammi kohta, augustis ja septembris aga 1,3 kcal 1 grammi kohta. Rääbist süües tuleks olla ettevaatlik, sest lihast võib saada inimesele ohtliku [[laiuss|laiussi]] (''[[Diphyllobothrium latum]]'') [[põistang|põistange]]. [[parasiit|Parasiidiga]] nakatumist pole aga vaja karta, kui [[kala]] korralikult kuumutada või hoida vähemalt kaks päeva sügavkülmas<ref> Tuvikene, L., 2002. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel39_5.html Rääbis]. ''Eesti Loodus'', 5. </ref>.

[[härmatis|Härmatise]] ja [[kalasoomus|kalasoomuse]] sarnasusest lähtub uskumus, et kui talvel puudel palju [[härmatis|härmatist]] on, saab suvel palju rääbiseid. (Tartu-Maarja)

[[Võrtsjärv|Võrtsjärve]] mail ennustati rääbise suuruse järgi ilma: ''Saab järvest rohkest rääbussit ja on nii viil väikse, sõs tuleb kehv aeg ja vihmane suvi.'' (Tarvastu)<ref name="mageveekalad" />