Kasutaja:SanderLints/Tuul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
46. rida:
[[Ariidne kliima|Ariidses kliimas]] on põhiliseks erosiooni tekitavaks elemendiks tuul.<ref name="Erosion">{{cite web|author=Vern Hofman and Dave Franzen|year=1997|url=http://web.archive.org/web/20080705045200/http://www.ag.ndsu.edu/disaster/drought/emergencytillagetocontrolerosion.html|title=Emergency Tillage to Control Wind Erosion|publisher=North Dakota State University Extension Service|accessdate=2012-10-05}}</ref> Tuul tekitab erosiooni kahel viisil. [[Tuulekanne]] ehk deflatsioon põhjustab väikeste osakeste lendumise ja uude kohta transportimise. Teiseks nende lenduvate osakeste kokkupõrkamine mingi takistusega (näiteks kiviga) tekitab hõõrdumisega selle takistuse kulumise. [[Tuuleerosioon]] esineb tavaliselt vaid vähese või puuduliku taimkattega alades, kus ei saja vihma. Näiteks liivaluidete moodustumisel [[rand|rannas]] või [[kõrb]]es.<ref>{{cite web|author=United States Geological Survey|year=2004|url=http://geomaps.wr.usgs.gov/parks/coast/dunes/index.html|title=Dunes – Getting Started|accessdate=2012-10-05}}</ref>
===Mõju taimedele ja loomadele===
[[Anemohooria]]ks ehk tuulleviks nimetatakse ühte primitiivsemat seemnete levimise viisi. Olenevalt taime liigist võib juba õrna tuule korral seeme hõljuda õhus või liikuda mööda maad.<ref>{{cite book|coauthors=J. Gurevitch, S. M. Scheiner, and G. A. Fox|year=2006|title=Plant Ecology, 2nd ed|publisher=Sinauer Associates, Inc., Massachusetts}}</ref> Klassikaliseks näiteks võib tuua [[võilill]]e
Madal temperatuuri ja tugeva tuule koosmõjul muutub [[veis]]e - ja [[lammas|lambakarja]] karvkatte kasutuks.<ref>{{cite journal|url=http://www.journalofanimalscience.org/content/40/1/161.full.pdf|pmid=1110212|title=Wind Chill Effect for Cattle and Sheep|author=D. R. Ames and L. W. lnsley|journal=Journal of Animal Science|volume= 40|issue=1|year=1975|pages=161–165}} Välja otsitud 2012-10-06</ref> [[Keiserpingviin]]id [[Antarktika]]s moodustavad külma ja tuule üleelamiseks kobaraid, kus pidevalt vahetatakse välimisi [[pingviin]]e välja sisemiste vastu. See aitab hoida soojuse kaost kokku kuni 50%.<ref>{{cite web|url=http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=6216|title=Adapting to the Cold|author=Australian Antarctic Division|accessdate=2012-10-06|date=2008-12-08|publisher=Australian Government Department of the Environment, Water, Heritage, and the Arts Australian Antarctic Division}}</ref> Lisaks jahutavale toimele kannab tuul endaga kaasa lõhna ja heli. Ülestuult asuvat saaklooma või kiskjat on parem haista ja kuulda ning allatuult halvem. Näiteks [[vapiti]] ehk kanadahirv
▲Madal temperatuuri ja tugeva tuule koosmõjul muutub [[veis]]e - ja [[lammas|lambakarja]] karvkatte kasutuks.<ref>{{cite journal|url=http://www.journalofanimalscience.org/content/40/1/161.full.pdf|pmid=1110212|title=Wind Chill Effect for Cattle and Sheep|author=D. R. Ames and L. W. lnsley|journal=Journal of Animal Science|volume= 40|issue=1|year=1975|pages=161–165}} Välja otsitud 2012-10-06</ref> [[Keiserpingviin]]id [[Antarktika]]s moodustavad külma ja tuule üleelamiseks kobaraid, kus pidevalt vahetatakse välimisi [[pingviin]]e välja sisemiste vastu. See aitab hoida soojuse kaost kokku kuni 50%.<ref>{{cite web|url=http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=6216|title=Adapting to the Cold|author=Australian Antarctic Division|accessdate=2012-10-06|date=2008-12-08|publisher=Australian Government Department of the Environment, Water, Heritage, and the Arts Australian Antarctic Division}}</ref> Lisaks jahutavale toimele kannab tuul endaga kaasa lõhna ja heli. Ülestuult asuvat saaklooma või kiskjat on parem haista ja kuulda ning allatuult halvem. Näiteks [[vapiti]] ehk kanadahirv (Cervus canadensis) võib vastutuult asuvat röövlooma haista juba 800 meetri kauguselt.
==Vaata ka==
{{col-begin|width=500px}}
| |||