Kasutaja:SanderLints/Tuul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
35. rida:
===Transport===
[[Pilt:Purjekas allatuult.JPG|thumb|Purjekas sõitmas allatuult]]
[[Purjelaev]]u on mitmesuguseid, kuid neil kõigil on põhilised omadused, mille poolest nad sarnanevad. Kui välja arvata pöörlevate silindritega laevad, mis kasutavad edasi liikumiseks [[Magnuse efekt]]i, siis on igal purjelaeval [[laevakere]], [[taglastus]] ning vähemalt üks [[laevamast|mast]], mis hoiab üleval [[puri|purjeid]].<ref>{{cite book|coauthors=Ernest Edwin Speight and Robert Morton Nance|year=1906|url=http://books.google.com/?id=JUw2AAAAMAAJ&dq=structure+of+sailing+ship&printsec=frontcover|title=Britain's Sea Story, B.C. 55-A.D. 1805|publisher=Hodder and Stoughton|page=30}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Reis üle [[ookean]]i võib purjekal võtta mitmeid [[kuu (kalender)|kuid]].<ref>{{cite news|author=Brandon Griggs and Jeff King|year=2009|url=http://www.cnn.com/2009/TECH/03/09/plastic.bottle.boat/index.html|title=Boat made of plastic bottles to make ocean voyage|publisher=CNN|accessdate=2012-10-05}}</ref> Reisi pikenemise põhjuseks on tihti tuulevaikus,<ref>{{cite book|author=Jerry Cardwell|year=1997|url=http://books.google.com/?id=KeDCM93VtQsC&pg=PA110|title=Sailing Big on a Small Sailboat|publisher=Sheridan House, Inc|page=118|isbn=978-1-57409-007-9}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> torm või vastutuul, mis ei lase õiges suunas liikuda.<ref>{{cite book|author=Brian Lavery and Patrick O'Brian|year=1989|url=http://books.google.com/?id=uH--DfZKzE4C&pg=PA191|title=Nelson's navy|publisher=Naval Institute Press|page=191|isbn=978-1-59114-611-7}}Välja otsitud 2012-10-05</ref>
Tuul mõjutab oluliselt ka erinevate õhusõidukite liikumiskiirust ja suunda.<ref>{{cite web|author=Tom Benson|year=2008|url=http://www.grc.nasa.gov/WWW/K-12/airplane/move2.html|title=Relative Velocities: Aircraft Reference|publisher=[[NASA]] Glenn Research Center|accessdate=2012-10-05}}</ref> Tuule suund ja kiirus on põhilisteks mõjutajateks, mis määravad lennujaamas toimuvaid operatsioone. Samuti on lennujaama rajad paigutatud vastavalt sellel alal valitsevatele tuultele. Lennuki õhkutõusu hetkel on eelistatud vastutuul, kuna taganttuul pikendab õhkutõusuks vajaliku raja pikkust ning raskendab kõrguse võtmist.<ref>{{cite web|publisher=Bristoli International Airport|year=2004|url=http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archiveurl=http://web.archive.org/web/20070508031807/http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archivedate=2007-05-08|title=Flight Paths|accessdate=2012-10-05}}</ref>
===Energia allikas===
Esimesed praktilised vertikaalse teljega [[tuuleveski]]d ehitati 7. sajandil pKr ajaloolises [[Afganistan]]i piirkonnas [[Sistan]]is. Veskitel oli siis kuus kuni kaksteist riidest purje ja neid kasutati tööstuses maisi jahvatamiseks.<ref>{{cite book|author=Donald Routledge Hill|title=Mechanical Engineering in the Medieval Near East|work=Scientific American|date=May 1991|pages=64–69}}</ref> Horisontaalse teljega tuuleveskid võeti kasutusele alles 1180-ndate alguses loode [[Euroopa]]s. Paljud nendest on alles tänapäevalgi. Esimene elektrit tootev [[tuulegeneraator]] ehitati 1887. aastal Šoti akadeemiku [[James Blyth]]i poolt.<ref name="Courier">{{cite web|url=http://www.thecourier.co.uk/Community/Heritage-and-History/article/2332/renewable-energy-and-role-of-marykirk-s-james-blyth.html|title=Renewable energy and role of Marykirk's James Blyth|last=Hardy|first=Chris|date=6 July 2010|work=The Courier|publisher=D. C. Thomson & Co. Ltd.|accessdate=2012-10-05}}</ref>
| |||