Laiuse ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
12. rida:
Linnuse kõrvale ja võimalik, et osalt ka eeslinnuse sisse tekkis keskajal väike alev.<ref name="Mõisaportaal"/>
1520–1546 on Laiuse linnusepealikuna märgitud [[Otmar von Galen]]it.<ref name="Ritterbrüder"/>
===Liivi sõda===
25. rida ⟶ 27. rida:
===Poola ja Rootsi võimuperiood===
[[File:Laiuse 1688.jpg|pisi|Laiuse linnus. Detail 1688. aastal koostatud Laiuse mõisa plaanilt.<br>Autor: [[Erich Reuter]]]]
Sõjategevusest hoolimata oli linnus ning võimalik, et ka osa alevist säilinud. 1590. aastatel väidetakse alevis elavat üle 200 inimese.<ref name="Mõisaportaal"/>▼
[[Pilt:Henrik Klasson Fleming.jpg|pisi|left|1623. aastal sai Laiuse lossilääni omanikuks Rootsi väepealik [[Henrik Klasson Fleming]] (1584–1650)]]
▲Sõjategevusest hoolimata oli linnus ning võimalik, et ka osa alevist säilinud. 1590. aastatel väidetakse alevis elavat üle 200 inimese.<ref name="Mõisaportaal"/>
1600. aasta septembris alustas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi sõjategevust Poola vastu]] ning suunas oma väed Liivimaale kahes osas. Karli enese juhitud peavägi alustas teekonda [[Tallinn]]ast ning valis läänepoolsema tee, [[Narva]]st liikuma hakanud väge juhtisid ooberst [[Peter Stolpe]] ja [[Heinrich von Ahnen]], ning selle ülesandeks oli vallutada [[Põltsamaa linnus|Põltsamaa]] ja Laiuse linnus. Põltsamaa vallutati 11. septembriks ning mõnenädalalise piiramisel järel suudeti 20. oktoobril alistuma sundida ka Laiuse Poola garnison.<ref name="Sepp"/> Laiuse garnisoni oli juhtinud staarost [[Andrzej Orzechowski]], kes aga piiramise ajal suri<ref name="Vooremaa"/>. Laiuse linnuse vallutanud väed ühinesid seejärel Rootsi peavägedega ning suundusid [[Paide]]sse ja selle ümbrusesse talvekorterisse<ref name="Sepp"/>.▼
1600. aasta septembris alustas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi sõjategevust Poola vastu]] ning suunas oma väed Liivimaale kahes osas. Karli enese juhitud peavägi alustas teekonda [[Tallinn]]ast ning valis läänepoolsema tee, [[Narva]]st liikuma hakanud väge juhtisid ooberst
▲
Millalgi 1600. aasta lõpus viibisid Stolpe väed Laiusel laagris ning neile tõi [[Axel Ryning]] (1552–1620) [[Ingerimaa]] kaudu [[Viiburi]]st täienduseks sõjamehi. Koos Põltsamaal viibinud [[Carl Carlsson Gyllenhielm]]i (1574–1650) vägedega, kes samuti olid Ryningult täiendust saanud, alustati [[Tartu piiramine (1600)|Tartu piiramist]].<ref name="Sepp2"/>
1602. aastal vallutasid Laiuse taas Poola-Leedu väed.
110. rida ⟶ 114. rida:
<ref name="Sepp2">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp, "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. II osa." Ajalooline Ajakiri nr. 2/1932]</ref>
<ref name="Vooremaa">Riina Mägi, [http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=351 "Laiusel taasavati Poola ajale pühendatud infotahvel"]. [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]], 13. mai 2008</ref>
<ref name="Ritterbrüder">"Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens". Köln: Böhlau, 1993. Nr. 285, lk 250</ref>
<ref name="Puolan sota">[http://www.pohjanprikaatinkilta.fi/PohPr/sodat/Puolan%20sota%20%281600%20-%201618%29.htm Puolan sota (1600–1629) ensimmäinen vaihe (1600–1618)]</ref>
}}
| |||