Laiuse ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
15. rida:
===Liivi sõda===
[[File:Laiuse Castle ruins.jpg|pisi|left|Lumised linnusevaremed]]
24. jaanuaril 1558 tungisid [[Moskva tsaaririik|Moskva]] väed [[Vastseliina]] juures [[Tartu piiskopkond]]a ning puhkes [[Liivi sõda]]. Osa vene vägedest möödus [[Tartu]]st ning jõudis 30. jaanuaril Laiuse piirkonda. Seal rüüstanud ja põletanud, saabusid nad linnuse alla ning põletasid maha talli ning teisi hooneid. Linnust kaitsti ägedalt, mistõttu kandsid Moskva väed suuri kaotusi. Linnuseülem [[Frederick de Grave]] sai tõsiselt haavata ning kroonikakirjutaja [[Johann Renner]]i (suri 1583) väitel tapeti ka 400 talupoega, kellest 250 olid lapsed. 2. veebruaril lahkusid venelased [[Kärkna]] piirkonda. Moskva vägede järel liikus ordumeister [[Wilhelm von Fürstenberg]] (suri 1568), kes oli [[Viljandi]]st Tartu piiskopkonda saabunud ning saanud teada, et vaenlane on läinud Laiusele.<ref name="Renner"/>
Augustis 1558 piirasid venelased taas Laiuse ordulinnust, mida kaitses vaid 34 meest Frederick de Grave juhtimisel. Pärast vürst [[Pjotr Ivanovitš Šuiski]] (suri 1564) ja [[Pavel Petrovitš Zabolotski]] mitmekordseid nõudmisi alistus garnison 5. augustil ning andis linnuse üle. Neil lubati igaühel oma varaga linnusest lahkuda ning Grave otsustas oma väega Viljandisse suunduda. Olnud aga linnusest kahe miili kaugusele jõudnud, ründas neid üks teine venelaste väesalk. Kusjuures venelasi abistasid talupojad, kes olid Gravega tema ranguse tõttu vaenujalal. Kokkupõrkes hukkus viis sakslast, ülejäänud vangistati ning vaid mõnel üksikul õnnestus põgeneda. Vangistatud, kelle hulgas oli ka raskelt haavata saanud Grave viidi Tartusse ning nende vankrid rüüstati. Šuiski määras Laiuse linnusepealikuks Peter Gollowitzi ([[Ivar Leimus]] on oletanud, et tegelik perekonnanimi võis olla [[Golovin]])<ref name="Renner2"/>
14. detsembril 1559 tulid ordu ratsanikud ning sõjasulased, eesotsas ordumeister [[Gotthard Kettler]]iga (suri 1587), Kärknalt Laiusele ning asusid linnust, mida kaitses umbes 500 meest, piirama. [[Rakvere]]st oli Laiuse suunas teel 300-meheline vene väesalk, kuid kui nad oli linnusest poole miili kaugusel ning nendeni jõudis teade linnuse piiramisest, läksid nad Rakverre tagasi. Ordu andis suurtükkidest linnusele tuld ning neli lipkonda sõjasulaseid koos väejuhtidega jooksid linnusele tormi. Lipukandja Hans Uthermarcke sai kiviga kuklasse ning kukkus, kuid kutsus teisi siiski endale järgnema. Ülesnäidatud vahvuse eest kinkis ordumeister talle [[samet]]rüü. Linnuse garnison aga loopis müüridelt ründajaile kive kaela, mistõttu viimased olid sunnitud tagasi tõmbuma. 16. detsembril alustati uut tormijooksu, mis ebaõnnestus ja tõi kaasa ordu sõjameeste hukkumise. Orduväed jätkasid tulistamist, mispeale linnuse garnison soovis pidada läbirääkimisi. Läbirääkijaks määrati [[Kuldīga komtuur]] [[Heinrich Steding]] koos mitme kaaslasega. Läbirääkimiste käigus jõuti venelaste soovini saada õigus linnusest oma varaga puutumatult lahkuda ning [[Salomon Henning]] (1528–1589) saadeti ordumeistri juurde sellist õigust küsima. Orduväe ülemad aga soovitasid meistril sellist turvet mitte anda, kuna linnuse vallutamine õnnestuks ka niisama ja tekitaks venelastes hirmu. Läbirääkimised katkesid ning 17. detsembril korraldati jälle tormijooks. Venelased aga andsid linnusest nii tugevasti tuld, et Renneri andmeil sai surma 384 ordu sõjasulast, ühes Franz Straszborchi ja Plate lipkondadega. Samuti hukkus sõjasulaste pealik Evert Schladoth. Mõlemad ordu [[kartaun]]id olid mudas ning kasutuskõlbmatud, lisaks oli otsakorral laskemoon. 19. detsembri öösel lahkusid orduväed [[Põltsamaa]]le, mida venelased müüridel rõõmuhõisetega tähistasid.<ref name="Renner3"/>
1582. aastal sõlmitud [[Jam Zapolski rahu]]ga läks Laiuse piirkond [[Poola-Leedu]] võimu alla<ref name="Mõisaportaal"/>. Linnusest sai [[Laiuse staarostkond|Laiuse staarostkonna]] keskus.
32. rida ⟶ 30. rida:
Millalgi 1600. aasta lõpus viibisid Stolpe väed Laiusel laagris ning neile tõi [[Axel Ryning]] [[Ingerimaa]] kaudu [[Viiburi]]st täienduseks sõjamehi. Koos Põltsamaal viibinud [[Carl Carlsson Gyllenhielm]]i vägedega, kes samuti olid Ryningult täiendust saanud, alustati [[Tartu piiramine (1600)|Tartu piiramist]].<ref name="Sepp2"/>
1602. aastal vallutasid Laiuse taas Poola-Leedu väed.
5. jaanuaril 1622 vallutasid Rootsi väed [[Rootsi-Poola sõda (1621–1625)|Rootsi-Poola sõja]] ajal ooberst [[Henrik Klasson Fleming]]i (1584–1650) juhtimisel Laiuse linnuse{{lisa viide}}. Mitu aastat väldanud sõjas sai linnus rängalt kannatada. Tõenäoliselt hävitati just tollal kastelli kirde- ja kagukülg ning lõunanurgas paiknenud suurtükitorn. Viimasest ei ole kaasajal peale vundamendi midagi säilinud. Sõjas hävis ka lossialev.<ref name="Mõisaportaal"/>
| |||