Kasutaja:Maret/Linnupesa: erinevus redaktsioonide vahel

'''Linnupesa''' on kohtstruktuur (tihti linnu enda poolt tehtud), kuhu [[lind]] saab turvaliselt muneda oma [[munad]], neid haududa ja kasvatada oma järglasi.<ref name="esimene">http://www.handykam.com/Bird-hints-and-tips/bird-nest-types.html</ref> <ref name="kolmas" />

Pesa ehitamine on suuresti instiktiivneinstinktiivne, kuid just keerukamate pesade puhul on oluline ka õppimine ja kogemus. Nt noore isase kangurlinnu (''[[Ploceus cucullatus]]'') pesa on räpakamalt ehitatud kui juba kogenenuma linnu oma.

OsadelMõnel liikidelliigil ehitab pesa emane, osadel aga isane ning mõndel liikidel ka mõlemad koos.<ref name="teine" /> [[harakas|Harakad]]

(''Pica pica'') ehitavad kevadel koos uue pesa või remondivad vana. [[Karmiinleevike]]stel (''Carpodacus erythrinus'') ehitab pesa emane madalale põõsasse. Esineb ka liike, kes ise pesa ei ehita ning seda ka ei kasuta. [[kägu|Käo]] (''Cuculus canorus'') emaslind muneb sama linnuliigi pessa, kes teda on üles kasvatanud: meilEestis sagedamini [[linavästrik]]u, [[hall-kärbsenäpp|hall-kärbsenäpi]], [[kõrkja-roolind|kõrkja-roolinnu]], [[võsaraat|võsaraadi]], [[sookiur]]u, [[punarind|punarinnu]] pessa.<ref>http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_list&filter=1&klass=4&selts=0&sugukond=0&pg=2</ref>

Linnupesad võivad olla olulised ka sugulise valiku puhul. Vaadatakse pesaehitusepesa ehitamise aktiivsust, pesa suurust, pesamaterjali hulka ning lehtlalindlaste ''[[Ptilonorhynchidae]]'' puhul ka pesa dekoratiivsust. Kõik need tunnused annavad paarilisele informatsiooni ehitaja kvaliteedist.<ref name="viies">Polina Barajeva. Pesapaiga ja pesaehituse roll lindude elukäigus, Tartu, 2009</ref>

Puu otsa pesa ehitamine on suur investeering ning suurema pesa puhul ei ole mõtekasmõttekas seda igal aastal uuesti teha. Vastasel juhul ei pruugi jääda piisavalt aega ja jõudu järglaste saamiseks või kasvatamiseks.<ref name="kuues">Mike Hansell. Bird Nests and Construction Behaviour, Cambridge University Press, Cambridge, 2000</ref>

Kiskluse tõttu väldivad linnud metsaääri ja väikese suurusega elupaiku ning ehitavad pesi tiheda taimestiku seessisse teatud kõrgusele (Caro 2005).

Välditakse liiga palavaid ja liiga jahedaid kohti, pesad peavad aitama vanalinnul säilitada munade temperatuuri 40C40 kraadi juures. Selleks valivad osad linnud lõunapoolsed puuosad, et saada rohkem soojust. Ka pesa seinte paksus sõltub keskkonna temperatuurist.

Aeg pesaehituseks oleneb pesa keerukusest ja ka muudest faktoritest:, aastaaegaastaajast ja ilmilmast. Pesitsusaja esimene pesa võib parasvöötmes võtta rohkem aega kui hilisemad pesad samal aastal.

Üldiselt ehitavad värvulised pesa mõne päevaga. Samas kui mõnel suuremal linnul nagu röövlindudel võib see võtta aega mõni nädal. Rähnidel , kes peavad oma pesa puu sisse õõnestama, võib kuluda 6-366—36 päeva.<ref name="teine" />

Pesad tehakse orgaanilisest materjalist nagu oksad, rohi, samblikud, lehed jm. Samuti ka anorgaanilisest materjalist nagu muda, kivid, tinapaber, paeltestpaelad, ämblikuvõrkudestämblikuvõrgud jm.<ref name="kolmas" />

Pesamaterjalina kasutatakse ka loomade karvu, seeni, kive ja linnu enda ainevahetuse produkte.<ref name="kuues" /> Kodukakk ''[[Strix aluco]]'' vooderdab oma pesa enda kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga.<ref name="seitsmes">http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm</ref>

Linnud ehitavad pesa, mis suudab kanda mune, hauduvaid vanemaid ja linnupoegi. Pesas kasutatakse ka mittestruktuurseid komponente, milledelsellel võib olla erinevaid põhjusi: isolatsioon ja kaitse parasiitide ja patogeenide eest. Samuti võivad lisamaterjalid anda informatsiooni isendi kvaliteedist ja mõjutada partneri valikut. Mittestruktuursed materjalid võivad vähendada ka pesarüüstet. Samblad, samblikud ja siid pesa välisküljel aitvadaitavad pesa varjata kiskjate eest. Osade lindude (nt. ''[[Ptiloris victoriae]]''- queenslandi paradiisilind) pesadest on leitud ka mao nahka, mis võib eemale peletada potensiaalseid kiskjaid.<ref>http://beheco.oxfordjournals.org/content/16/1/133.full</ref>

Pesamaterjali valik on oluline, kuna materjali omadused võivad mõjutada pesa konstruktsiooni ja seeläbi ka paljunemisedukust. Aafika vint vahanokk-amadiin ''[[Estrilda astrild]]'' paneb pessa ja pesa ümbrusesse karnivooride ekskremente. Väljaheited vähendavad rüüstet. Mehhanismiks arvatakse olevat lõhnaline tõrje ja/ või maskeering.<ref>http://www.econbiz.de/en/search/detailed-view/doc/common-waxbills-use-carnivore-scat-to-reduce-the-risk-of-nest-predation-schuetz-justin/10008581663/?no_cache=1</ref>

Värskete taimede kasutamine pesas on erinevate linnuliikide vahel levinud ning sellele tegevusele on leitud palju erinevaid eesmärke sellele tegevusele.<ref name="kümnes">Peter H. Wimberger. The use of green plant material in bird nests to avoid ectoparasites, 1984</ref>

Paljud linnud viivad pessa aromaatseid taimi, et pesas oleks vähem satikaid. Emased sinitihased ''[[Cyanistes caeruleus]]'' Korsikal koguvad lavendritlavendlit, raudrohtu, karrit, piparmünti ja teisi lõhnavaid taimi oma pessa vahetult peale munemist ning teevad seda kuni poegade lahkumiseni pesast. Paljud nende taimede kemikaalid tõrjuvad baktereid, viiruseid, parasiite, seeni ja putukaid.<ref>http://www.nature.com/news/2002/020722/full/news020715-14.html</ref>

Taimede pessa panek on eriti levinud just pesi taaskasutavate lindude puhul. Näiteks enamik värvulis teevad igal aastal uued pesad ja ei kasuta ka rohelust. Kuldnokk ''[[Sturnus vulgaris]]'', türkiispääsuke ''[[Progne subis]]'' ja ameerika vares ''[[Corvus brachyrhynchos]]'' taaskasutavad oma pesi ning viivad ka värskeid taimi oma pessa.

Kaljukotkas e. maakotkas ''[[Aquila chrysaetos]]'' arvatakse kasutavat rohelust aga hoopiski pesakuuluvuse näitamiseks.<ref name="kümnes" />

Lesti leidub kõikvõimalikes kohtades nii pesas kui ka linnu kehal. Kõige tuntumad pesaparasiidid: lestad perekondadest ''[[Dermanyssus]]'' andja ''[[Ornithonyssus]]'' toituvad verest. Sõltuvalt liigist elavad vereimejad kas pesas või linnu kehal. Vastsed on aga esmalt pesas ja lähevad peremehele vaid siis kui nad vajavad süüa. Nendel lestadel on lühike paljunemisaeg, mis võimaldab neil kasvada kiirelt suurteks populatsioonideks. Näiteks 500 ''[[Ornithonyssus sylviarum]]'' lesta on leitud ühest ainsast pesast. Puugid võivad olla ka ajutised pesaparasiidid. OsadOsa puugidpuuke toituvad peremehe verest öösiti mõned minutid ning muul ajal on pesas või selle läheduses. Kõik lestad pole aga parasiidid. Inimeste tolmulestade sugulased toituvad lahti tulnud nahatükikestest. Teised pesas olevad lestad söövad aga verdimevaid lesti, olles niiviisi lindudele kasulikud.<ref name="teine" />

Pesaparasiitidest lahtisaamiseks on mitmeid viise: välditakse parasiteerunuidparasiteerunud pesi, visatakse pesast vana materjal välja, lisatakse teatud taimi (metsik porgand).<ref name="viies" />

Dila (2003) leidis, et pesa ehitus ja asetus on korrelatsioonis lennuvõimega. Algeliste lendajate (jaanalinnulised, kanalised) pesa on vaid lohk maapinnal, sellised olid ka maismaa dinosauruste pesad.<ref name="teine" /> Arvatavasti olidolidki needlohud maapinnal esimesed pesad, mis lindude poolt tehti<ref name="kolmas" />.

Keerukuselt järgmised on maast kõrgemal paiknevad pesad ([tuvilised (''[[Columbiformes]]''), käolised (''[[Cuculiformes]]''), toonekurelised (''[[Ciconiiformes]]'')]. Taksonid, kes ehitavad oma pesa põõsale, puule, kaljule, kaljunukile on üldiselt paremad lendajad kui lihtsad maaspesitsejad. Kõige keerukamad pesad on mõnedel värvulistel, eriti pääsulastel (''[[Hirundinidae]]'') ja piiritajalastel (''[[Apodidae]]'').<ref name="teine" />

==== UrgPesad urus ====

Kaldapääsuke ''[[Riparia riparia]]'' ja jäälind ''[[Alcedo atthis]]'' pesitsevad liivakivisse või kõrgemasse kaldasse tehtud urus.<ref name="kaheteistkümnes">http://www.earthlife.net/birds/nests.html</ref>

Ristpart ''[[Tadorna tadorna]]'' ehitab pesa koobastesse, mahajäetud rebase- ja mägraurgudesse, kaljukalda avaratesse lõhedesse ja muudesse sarnastesse paikadesse. Ta on pesitsenud ka kiviaedades, elumajade põrandate ja katuste all.<ref name="seitsmes" />

====PuuõõnsustesPesad puuõõnsustes ====

Õõnsused kaitsevad mune tuulte eest ja lind saab effektiivsemalt mune soojendada. Rähnid, kakud. Halva ilma korral saavad linnud sinna ka varjule minna.<ref name="kolmas" />

Puuõõnsustes pesitsevad näiteks händkakk ''[[Strix uralensis]]'', roherähn ''[[Picus viridis]]'', suur-kirjurähn ''[[Dendrocopus major]]''.<ref name="seitsmes" />

Neid ehitavad haigrud, kormoranid , kotkad ja kalakotkad. Struktuurilt on pesad küllaltki lihtsad: hunnikusse kogutud oksad, kus on süvend keskel. Osad linnud kasutavad seda tüüpi pesi aastast aastasse, lisades iga aasta uut materjali. Nii võivad need pesad küllaltki suureks kasvada.<ref name="kolmas" />

==== MaapinnalPesad maapinnal ====

Öösorlased ''[[Caprimulgidae]]'' munevad oma 2 muna otse maapinnale. Sooräts ''[[Asio flammeus]]'' muneb samuti maapinnale.

Kühmnokk-luik ''[[Cygnus olor]]'' ei kanna materjali oma pessa. Valitakse sobiv koht, tallatakse taimestik, munetakse munad ning emane lohistab enda ümber materjali milleni ta pesalt ulatub.<ref name="kaheteistkümnes" />

==== Ilma pesata linnud ====

Keiserpingviinid ''[[Aptenodytes forsteri]]'' ei tee aga üldse pesa. Pärast emase munemist annabpaneb taemane muna isase jalgadele, kesning isane katab muna nahakurruga.<ref name="kaheteistkümnes" />

Värvuliste ''[[Passeriformes]]'' alamselts laululinnud ''[[Passeri]]'' ehitavad kõige tuntumaid ja keerukamaid pesatüüpe. Pesi ehitatakse erinevates suurustes ja kujudes.<ref name="kolmas" />

=== Linnupesade Rekordid ===

Maailma suurim puuotsas olev pesa, 2,9m lai ja 6m sügav, 3000kg. st. petersburg, florida- valgepea-merikotkas ''[[Haliaeetus leucocephalus]]''.<ref>D.R. Khanna. Biology of birds, Discovery Publishing House, 2005</ref>

Kimalaskoolibril ''[[Mellisuga helenae]]'' on üks maailma väisemaid pesasid, pesa läbimõõt on umbes 3cm.<ref>http://news.softpedia.com/news/World-039-s-Smallest-Bird-81742.shtml</ref>