Erinevus lehekülje "Geoloogia" redaktsioonide vahel

Parandatud
P (r2.7.3) (Robot: lisatud frr:Geologii)
(Parandatud)
'''Geoloogia''' on [[teadus]], mille uurimisobjektiks on [[planeet]] [[Maa (planeet)|Maa]]. Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.
 
Traditsiooniliselt loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn [[Tahke Maa|tahket Maad]]. Seega ei kuulu [[atmosfäär]]i uuriv [[meteoroloogia]] ning [[hüdrosfäär]]i uuriv [[hüdroloogia]] otseselt geoloogiliste teaduste hulka. Et erinevad [[geosfäär]]id moodustavad siiski ühtse terviku, siis on tekkinudtekkis vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsitluse järgi, mis panipanigi [[20. sajand]]i teisel poolel aluse uuele teadusele nimega [[Maa süsteemi teadus]]. Klassikaliselt on geoloogia olnud vaid Maad uuriv teadus, jättes teised taevakehad [[astronoomia]]le, kuid viimaste aastakümnete jooksul on kuhjunud palju uusi andmeid [[Kuu]], [[Marss|Marsi]], [[Veenus]]e ja teiste [[Päikesesüsteem]]i [[kivi]]ste [[taevakeha]]de kohta, et teadusharu nimega [[planeetide geoloogia]] võis sündida.
 
Klassikaliselt on geoloogia olnud vaid Maad uuriv teadus, jättes teised taevakehad [[astronoomia]]le. Kuid viimaste aastakümnete jooksul on kuhjunud palju uusi andmeid [[Kuu]], [[Marss|Marsi]], [[Veenus]]e ja teiste [[Päikesesüsteem]]i [[kivi]]ste [[taevakeha]]de kohta ja on sündinud teadusharu nimega [[planeetide geoloogia]].
Geoloogia on retrospektiivne teadus. See tähendab seda, et [[geoloog]]id uurides [[kivistis]]i, [[kivim]]eid, [[mineraal]]e, [[Sete|setteid]], [[isotoop]]e jms, üritavad teada saada mineviku [[Kliima|klimaatilisi]] tingimusi, elustikku ja selle arengut, [[Manner (geoloogia)|mandrite]] asukohti ning omavahelist paiknemist jne. Geoloogia eesmärgiks on rekonstrueerida võimalikult täpselt Maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside põhjused ja toimimismehhanismid. Seetõttu jaotatakse geoloogia traditsiooniliselt [[Ajalooline geoloogia|ajalooliseks]] ja [[Dünaamiline geoloogia|dünaamiliseks]] geoloogiaks. Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, täpsemalt tema [[paleogeograafia]]t, elustiku [[evolutsioon]]i ([[paleontoloogia]]), kliimamuutusi ([[paleoklimatoloogia]]) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite ([[petroloogia]]), mineraalide ([[mineraloogia]]), Maa pinda kujundavate protsesside ([[geomorfoloogia]]) jms uurimisega.
 
Geoloogia on retrospektiivne teadus. See tähendab seda, et [[geoloog]]id, uurides [[kivistis]]i, [[kivim]]eid, [[mineraal]]e, [[Sete|setteid]], [[isotoop]]e jms, üritavad teada saada mineviku [[Kliima|klimaatilisi]] tingimusi, elustikku ja selle arengut, [[Manner (geoloogia)|mandrite]] asukohti ning omavahelist paiknemist jne.
 
Geoloogia eesmärgiks on rekonstrueerida võimalikult täpselt Maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside põhjused ja toimimismehhanismid. Seetõttu jaotatakse geoloogiat traditsiooniliselt [[Ajalooline geoloogia|ajalooliseks]] ja [[Dünaamiline geoloogia|dünaamiliseks]] geoloogiaks.
 
Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, täpsemalt tema [[paleogeograafia]]t, elustiku [[evolutsioon]]i ([[paleontoloogia]]), kliimamuutusi ([[paleoklimatoloogia]]) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite ([[petroloogia]]), mineraalide ([[mineraloogia]]), Maa pinda kujundavate protsesside ([[geomorfoloogia]]) jms uurimisega.
 
Geoloogia on väga interdistsiplinaarne teadus. Sõltuvalt spetsialiseerumisest on geoloogidel vaja häid teadmisi [[füüsika]]st, [[keemia]]st või [[bioloogia]]st.
Anonüümne kasutaja