Redaktsioon: 2. november 2012, kell 17:36 redigeeri 89.235.240.55 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. november 2012, kell 17:50 redigeeri eemalda 89.235.240.55 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
19. rida: Edru lähedal kulgeb enam kui 10 km pikkune vallseljak. See on [[Seljamägi]], mis algab Piibest 3 km loode pool, lookleb algul ida suunas ja pöördub Edru lähedal kagusse. Seljaku kõrgus on ümbritsevast maapinnast keskmiselt 8 m, kuid kohati ulatub 16 meetrini. Piibe-poolne osa koosneb murenenud paekruusamunakaist, Vägeva-poolne osa peamiselt liivast. Rahvajutt pajatab,et Seljamägi tekkinud Kalevipoja rüpest mahapudenenud liivast. Katkise Seljamäe kohal jahvatanud muiste väike vesiveski Piibe hurtadele jahu. Ussimäel talvituvat tuhanded rästikud. Rookulla august kaevatud välja rootslaste kullatagavara. Seljamägi olnud muistsete sõdade ajal ümbruskonna rahva pelgupaik. Edru küla asunud varem metsa sees ja tema algne nimi olnud Redu küla. Seljamäe kõrval raudteest idas on 0,5 ha suurune kinnikasvav [[Edru Kaanjärv]]. Ühe legendi järgi tekitanud järve taevast kukkunud pomm ja see olevat nii sügav, et kõik Edru küla köied otsakuti seotuna tema põhja ei ulatu. Teise legendi järgi tekitanud järve Kalevipoja käest mahakukkunud kivi. Raudteeülesõidu ja karjalauda vahel on maantee pervel paarikümne lohuga kultusekivi. [[Edru ~~voore~~voor]]e kõrgemal harjal asuv surnute põletamise paik (I aastatuhande esimene pool). See on umbes 12-meetrise läbimõõduga sõõr, mis sisaldab palju sütt, nõge ja graniidipuru. Varem olnud sellel kohal 4 jala kõrgune kivivare ja paika nimetatud Kabelimäeks. 1965. a. suvel kaevati muistisest 2/5 läbi. Leiti kividest kolle, luukilde, pronkseseme katkend ja savinõukilde. Edru surnute põletamise paik on seni teadaolevalt ainus Baltimail. Mingil põhjusel on selle küla kohta liikvel palju naljandeid:

Edru: erinevus redaktsioonide vahel