Euroopa Parlament: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TjBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (Robot: lisatud lad:Parlamento Evropeo
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{toimeta}}
 
'''Euroopa Parlament''' (mitteametlikult ka: '''europarlament''') on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta [[Rooma leping]]u sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu2012. (2010)aastal on Euroopa Parlamendil 736754 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates [[1979]]. aastast.
 
Euroopa Parlamendi asukoht on [[Strasbourg]]'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on [[Brüssel]] ja [[Luxembourg]].
9. rida ⟶ 10. rida:
 
==Euroopa Parlamendi volitused==
 
Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused:
* õigus anda seadusandlikke akte
* rahandusalased volitused
* järelevalve täidesaatva võimu üle
 
Tavaline seadusandlik menetlus on '''kaasotsustamine'''. See menetlus viib [[Euroopa Liidu Nõukogu]] ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni.
Tavaline seadusandlik menetlus on '''kaasotsustamine'''. See menetlus viib [[Euroopa Liidu Nõukogu]] ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul.
 
Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused või iga-aastane põllumajandustoodete hindade ülevaatamine, mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse.
22. rida:
 
==Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents==
 
'''President''', kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine.
 
31. rida ⟶ 30. rida:
==Komiteed ja delegatsioonid==
===Komisjonid===
Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad liikmed 2022 alalises komisjonis. Komisjonid koosnevad 28—86 parlamendiliikmest. Igal komisjonil on esimees, juhatus ja sekretariaat. Lisaks alalistele komisjonidele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone. Komisjonid kogunevad avalikeks aruteludeks Brüsselis üks kuni kaks korda kuus.
 
Parlamendi ühiskomisjonide eesmärgiks on hoida suhteid Euroopa Liiduga assotsieerumislepingute kaudu seotud riikide parlamentidega.
41. rida ⟶ 40. rida:
 
==Sekretariaat==
 
Parlamendi tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär. Sekretariaadis on ligikaudu 3500 töötajat, kellele lisanduvad poliitiliste rühmituste personal ja liikmete assistendid. Kolmandik personalist töötab keeleteenistuses (suuline ja kirjalik tõlkimine).
 
47. rida ⟶ 45. rida:
 
==Parlamendi liikmed==
'''Parlamendiliikme''' tööaeg jaguneb [[Brüssel]]i, [[Strasbourg]]'i ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourg'is täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale.
 
===Kohtade jaotus ===