Delfi oraakel: erinevus redaktsioonide vahel

Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu [[Vana-Kreeka|HellaseHellas]]e tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust.

Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha [[Kastaalia]] allikas. Sajandite vältel rajati Delfisse mitmeid templeid valguse-, luule- ja muusika- ning prohvetliku kuulutamise jumala [[Apollon]]iApolloni auks. Kogu [[Vana-Kreeka|Kreekast]] tuldi [[Apollon]]ilt tulevikku teada saama.

Antiikajal oli Delfis maa sees lõhe. Preestritar, keda nimetati [[püütia]]ks, istus [[kolmjalg|kolmjalal]] selle lõhe kohal. Pärast [[Kastaalia]] allikas suplemist, enda pärgamist loorberilehtedega ja püha loorberi lehtede söömist istus ta [[kolmjalg|kolmjalale]], hingas sisse uimastavaid aure ning läks [[transs]]i. Tema nägu muutis värvi, ja ta häälitses oiates ja kaeveldes. Tema silmad sätendasid ning suu vahutas, janing selles seisundis tõi ta kuuldavale mõned seosetud häälikud. Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti [[Apollon]]iApolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust.

Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne [[Salamise lahing]]ut ennustas [[püütia]] algul hukku ning hiljem ennustas, et [[Ateena linnriik|ateenlasi]] võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu.

Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. [[Vana-Rooma|Rooma]] [[keiser]] [[Nero]] olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju.

Püütia vastustesvastustest võisvõisid oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal [[Vana-Kreeka]] ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa [[Vana-Kreeka]] poliitika- ja usuelu ühtsusele.

Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr [[kristlus|kristliku]] [[Vana-Rooma|Rooma]] [[keiser]] [[Hadrianus]].

Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus [[Vana-Kreeka]] [[oraakel|oraaklitest]]. Kõige vanem oli [[Zeus]]i [[oraakel]] [[Dodona]]s [[Epeiros]]es. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka [[Rooma]]s ning [[Vana-Egiptus|Egiptuses]], [[Babüloonia]]s ja teistes maades.