Nõmme: erinevus redaktsioonide vahel

[[19. sajand]]i lõpul kujunes Nõmme tallinlaste suvituskohaks. [[1872]] valmis [[raudtee|laiarööpmelise]] [[Paldiski-Tallinn raudtee|Tallinna–Paldiski raudtee]] äärde ka [[Nõmme raudteepeatus|Peatus seitsmendal verstal]], mis soodustas Nõmme kasvu ning arengut. Enne seda oli Tallinna ja Paldiski vahel vaid kaks jaama - [[Keila]] ja [[Klooga]]. [[1880]] anti Nõmme [[Jälgimäe mõis]]a haldusalast üle [[Saue vald|Saue vallale]]. [[1917]] sai Nõmme [[alev]]i ja [[1926]] juba linna õigused. [[29. juuli]]l [[1940]] liideti Nõmme Tallinnaga. Tänapäeval kuulub [[Nõmme linnaosa]] Tallinna linna haldusalasse.<ref name="Nõmme läbi aegade. Lk. 239-241">Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk 239–241</ref>

Nõmme keskuseks kujunes praeguse raudteejaama ja turuplatsi vaheline maa-ala (Nõmme keskus. Siia koondusid linnavalitsus, [[postkontor]], [[politseijaoskond]], [[polikliinik]] ja teised asutused.

Nõmmega külgnevad asumid saab tinglikult jagada kaheks. Piirkonnad, mis on ajalooliselt vanemad kui tänapäevane keskus - [[Pääsküla]], [[Liiva (Tallinn)|Liiva-Risti]] ja [[Männiku (Tallinn)|Männiku]] -, on laienenud keskuse poole. Noored asumid - [[Rahumäe]], [[Hiiu]], [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]] ja [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] - on laienenud keskusest väljapoole<ref>Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk 124</ref><ref>[http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41125 Nõmme keskus.] Nõmme linnaosa veebileht</ref>.