'''Johann Renner''' (umbes 1525-1583) sündis [[Vestfaal]]is [[Teclemburg]]i linnakodaniku pojana, lõpetas juurastuudiumi juurat ja sai notariuse hariduse.
Renner saabus [[1556]]. aasta kevadel [[Liivimaa]]le, kus asus teenistusse [[Järva foogt]]i [[Bernet van Schmerten]]i sekretärina. Hiljem [[Pärnu foogt]]i [[Rotger Wulf]]i kirjutajana. 1561. aastal lahkub Renner Liivimaalt Saksamaale, algul [[Ida-Friisimaa]]le, siis [[Speyer]]isse ning lõppukslõpuks asub [[BreemenBremen]]isse, kus asub tööle kohtus kuningliku notarina. Oma põhitöö kõrvalt kirjutab ta valmis Liivimaa ajaloo ja [[Bremeni kroonika]].
Liivimaa ajaloos kajastab autor sündmusi VanalVana-Liivimaal alates 1556. aasta [[koadjutorkoadjuutoritüli]]itülistst aastani [[1561]]. Siia mahub faktiderohke kirjeldus [[Liivi sõda|Liivi sõjast]] ja [[1560]]. aasta talurahvarahutustest [[Harjumaa|Harju-]] ja [[Järvamaa]]l ning sellele eelnenud olukorrast.
Kuna käsikiri ei jõudnud kohe peale valmimist 1562. aastal trükki, olid viimased ariivimärkedarhiivimärked sellest pärit 18. sajandist. Käsikiri avastati 1870. aastal [[Breemeni Muuseumiühingu raamarukoguraamatukogu]]st. Kuid see oli autori poolt juba ümbertöödelduümbertöödeldud varjantvariant, mis kajastas sündmusi [[1682]]. aastani ja nii mõnedgimõnedki kohad olid [[Balthasar Russow]]i [[1578]]. aastal ilmunud raamatu mõjutusel ümber kirjutatud.
Seega jätkusid otsingud. 1934. aastal leitigi [[LübekiLübecki linnaraamatukogu]]st. Õnneks tegi käsikirja leidja sellest väga põhjaliku koopia. Sõja eest peideti raamatukogus leidunud väärtasjad ja käsikirjad soolakaevandusse varjule, kust need peale Saksamaa kapiulatsioonikapitulatsiooni viidi nõukogude sõjaväevõimude poolt [[Venemaa]]le. [[1990]]. aastal tagastasid küll Vene võimud küll [[Lübeck]]i, Breemeni[[Bremen]]i, [[Hamburg]]i ja [[Tallinn]]a vanad dokumendikogud, kuid Renneri käsikirja seal ei ole.
Õnneks on 1934. aastal P. Karlstedti poolt tehtud koopia väga täpne.
