Esivanematekultus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Toimetamist |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Esivanematekultus''' (ka '''surnutekultus''') on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et pärast surma jätkab inimese hing ka hauataguses maailmas oma elu. Esivanematekultust esineb paljude rahvaste usundites ja sellel on võib olla väga erinevaid rituaalseid väljendusi. Eriti olulise tähtsusega on surnud esivanemate austamine [[Hiina]]s ([[konfutsianism]]), [[Jaapan]]is ([[shinto]]), [[Aafrika]]s, [[Polüneesia]]s jm.
Surnud esivanemaid peetakse hõimu kaitsevaimudeks või vahendajateks inimeste maailma ja jumalate või teispoolsuse vahel; on usutud, et nad võivad mingil viisil taassündida oma järglastes. Neile on toodud ohvreid ja pühendatud tseremooniaid; mõnede Aafrika hõimude juures kaevatakse mahamaetud surnuid pühade puhul üles, et neile austust avaldada.
[[Eesti
[[Hingedepäev]] on Eestis tuntud tänaseni ja vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks.
| |||