Ülijuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ülijuhtivus''' on [[füüsika]]line nähtus, kus madalatel [[temperatuur]]idel muutub aine [[eritakistus]] muutub nulliks. ja [[magnetväli]] tõrjutakse välja (seda tuntakse [[Meissneri efekt]]ina).

[[Materjal]]e, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse nimetatakse [[ülijuht]]ideks. Ülijuhis säilib [[elektrivool|vool]] [[energiakadu]]deta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel [[vooluallikas]] eemaldada, siis jääb [[elektrivoolu tugevus|voolutugevus]] kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Reaalsed ülijuhid ei ole enamasti absoluutselt ülijuhtivad, vaid neil on siiski väike elektritakistus. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui [[elektrongaas]]i [[ülivoolavus]]t. Ülijuhtivus on makroskoopiline kvantmaailma nähtus ning sedaÜlijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata.