Läänemeresoome keeled: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2+) (Robot: lisatud be-x-old:Прыбалтыйска-фінскія мовы |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2012}}
'''Läänemeresoome keeled''' on [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas [[eesti keel]] ja [[soome keel]].
Läänemeresoome keelte kõnelejate põline asuala jääb praegu [[Soome]], [[Venemaa]]le, [[Eesti]]sse ja [[Läti]]sse, vanad läänemeresoome keelte kõnelejate kogukonnad on ka [[Rootsi]]s ja [[Norra]]s. Läänemeresoome keeled on enamasti vastastikku arusaadavad.
==Kirjakeeled==
Riigikeele staatusega kirjakeel on eesti ja soome keelel. Teistest läänemeresoome keeltest on oma kirjakeel olemas liivi, vepsa, karjala, aunusekarjala, võru ja meä keelel.
Trükiseid ilmub ka kveeni, setu ja vadja keeles, kuid toimivaid kirjakeele standardeid pole nende keelte jaoks loodud.{{lisa viide}}
20. rida:
Eri läänemeresoome murdealad on integreerunud standardiseeritud kirjakeele ümber ainult Eestis ja Soomes, kus seda on toetanud lisaks halduspiiridele ka emakeelne kirik ja kooliharidus. "Sellest kõigest tingituna on läänemeresoome keeleala jaotamine keelteks küllaltki suvaline," kirjutab Tiit-Rein Viitso.<ref name="viitso"/>
Läänemeresoome keelte lõunarühma on loetud [[liivi keel|liivi]], [[eesti keel|eesti]] ja [[vadja keel|vadja]] keel. Uuemate seisukohtade järgi on eraldi läänemeresoome keel ka [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] keel (sh [[võru keel|võru]] ja [[setu keel|setu]]), mida traditsiooniliselt peetakse eesti keele murderühmaks.
Läänemeresoome keelte põhjarühma on loetud [[soome keel|soome]], [[isuri keel|isuri]], [[karjala keel|karjala]] ja [[vepsa keel]]. Sageli peetakse eraldi läänemeresoome keelteks ka [[aunusekarjala keel|aunusekarjala]] ehk livvi ja [[lüüdi keel|lüüdi]] keelt, kuid mõnikord ka Rootsis ametliku vähemuskeelena tunnustatud [[meä keel|meä]] keelt (''meänkieli'') ja Norras samuti ametliku vähemuskeelena tunnustatud [[kveeni keel|kveeni]] keelt (''kainun kieli'').
27. rida:
[[Tiit-Rein Viitso]] murdeliigenduse järgi liigenduvad läänemeresoome murded keeleajaloolises vaates kõige üldisemalt kolmeks rühmaks: liivi murded, [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] murded ja kõik ülejäänud.<ref name="Viitso85">[[Tiit-Rein Viitso]]. Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned. — [[Keel ja Kirjandus]] 1985, nr 6, lk 399-404.</ref> Samasugust häälikuloolist liigendust toetab [[Petri Kallio]].<ref>Kallio, Petri (2007). [http://www.sgr.fi/sust/sust253/sust253_kallio.pdf Kantasuomen konsonanttihistoriaa]. Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 253: 229–250. ISSN 0355-0230.</ref>
Täpsemalt eristab Viitso 18 läänemeresoome murrete põhilist rühma:<ref name="Viitso85"/>
# liivi
# lõunaeesti
# põhjaeesti
# kirde-eesti ([[kirdemurre]])
# idaeesti ([[idamurre]])
# ranniku-eesti ([[rannikumurre]])
# pärisvadja
# Kukkuzi vadja
# läänesoome
# idasoome
# isuri
# põhjakarjala
# lõunakarjala
# aunuse
# pärislüüdi
# Kuud´är´ve
# põhjavepsa
# pärisvepsa
Need liigenduvad tänapäeval viide suuremasse murderühma:<ref name="Viitso85"/>
# liivi
# lõunaeesti
# põhjaeesti, idaeesti, kirde-eesti, pärisvadja
# ranniku-eesti, idasoome, läänesoome, Kukkuzi vadja, isuri, põhjakarjala
61. rida:
[[Pilt:Birch-bark letter 292 real.jpg|right|pisi|[[Tohtkiri nr 292]] on läänemeresoome keelte vanim kirjalik mälestis.]]
[[Läänemeresoome algkeel]]e täpne dateerimine on raske, kuna selle algus ehk lapi algkeele ja läänemeresoome algkeele eristumine teineteisest ja läänemeresoome algkeele eristumine tütarkeelteks on olnud aeglased ja vähehaaval kulgenud protsessid, mille uurimise muudab keeruliseks läänemeresoome ja saami sugulaskeelte omavahelised kogu aeg jätkunud tihedad kontaktid.
Läänemeresoome keelerühma lähtekeele lahknemise dateeringud eri keeleteadlastelt erinevad tuhandete aastate võrra. Sergei Jahhontovi hinnangul võis lahknemine alata kas 500-1000 aastat tagasi, Petri Kallio ja teiste soomlastest keeleteadlaste hinnangul 1000-2000 aastat tagasi. Morris Swadeshi nimekirja aluseks võttes võis ühiskeel 2500 aastat tagasi veel koos püsida.
Vanim läänemeresoome keelemälestis pärineb [[13. sajand]]ist. See on [[Novgorod]]ist väljakaevamistel leitud [[tohtkiri|kasetohule kirjutatud]] nr. 292 karjalakeelne tekst, mida on peetud pikse[[loits]]uks.
Algupäraselt:
''юмолануолиїнимижи ноулисѣханолиомобоу юмоласоудьнииохови''.
Juri Jelsissejevi järgi:
''jumolanuoli ï nimiži nouli se han oli omo bou jumola soud'ni iohovi''.
Martti Haavio järgi:
''jumolan nuoli inimiži nouli sekä n[u]oli omo bou jumola soud'nii okovy''.
83. rida:
===Laensõnad läänemeresoome keeltes===
Läänemeresoome keeltesse laenatud vanimad laensõnad on pärit [[balti keeled|balti keeltest]], [[germaani keeled|germaani keeltest]] ja [[slaavi keeled|slaavi keeltest]].
Läänemeresoome keeltes leidub ka uuemaid [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel|vene]] laensõnu, laene on ka teistest [[germaani keeled|germaani keeltest]]. Liivi keeles palju läti laensõnu, vähem on neid eesti keeles.
92. rida:
Allolev annab hea ülevaate läänemeresoome keelte sarnasusest ja erinevusest.
{|
|-
|'''Eesti keel'''<br>
Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi,<br>
sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu,<br>
kui taevas nõnda ka maa peal.<br>
Meie igapäevane leib anna meile tänapäev,<br>
ja anna andeks meile meie võlad,<br>
kui ka meie andeks anname oma võlglastele.<br>
Ja ära saada meid mitte kiusatuse sisse,<br>
vaid päästa meid ära kurjast.<br>
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.<br>
Aamen.
|'''Võro kiil'''<br>
Mi Esä taivan, pühendedüs saaguq sino nimi.<br>
Sino riik tulguq, sino tahtminõ sündku ku taivan, nii ka maa pääl.<br>
Mi päävälikku leibä annaq meile täämbä.<br>
Nink annaq meile andis mi süüq,<br>
nii ku ka mi andis anna umilõ süüdläisile.<br>
Ni saatku-i meid joht kiusatusõ sisse, a pästäq meid ärq kur’ast,<br>
selle et sino perält om riik<br>
ja vägi ni avvustus igävedses aos.<br>
Aamõn.
|-
|'''Liivi ehk rāndakēl'''<br>
Mạd iza, kis sa vuod touvis, pǖvātộd las sig sin nim.<br>
Las tugộ sin vạlikštộks, sin mēľ las sugūg kui touvis nei ka mạ pạ'l.<br>
Mạd jega pạvvist leibộ ạuda mạdộn tạmpộ.<br>
Un jeta mạdộn mạd vǖlgsd, kui ka meig jetām ummo vǖlgaloston.<br>
Un ạla ū meidi k'ertāmiz sizộl, aga pạsta meidi jera siest kunēsst.’<br>
Sinnon jo um se volikšomi un se joud un se ouv bạs lopǟndọkst.<br>
Amen.
|'''Vadja ehk maatšeeli'''<br>
Izä med'ē, kumpa ōlet taivaiza, pühättü ōlkō nimes.<br>
Sinū liţi-tulkō sinū valtas, ōlkō sinū tahtos nī māza kui taivaiza.<br>
Anna meile tänänne med'ē ōka-päivädnē leipäni.<br>
Ja anna meile med'ē vēlkani antēhsi<br>
Kui i mȫ antēhsi annamma med'ē vëlgalīsile;<br>
Ja älä sāta meitä manituhsēse, a pǟssä meitä pahassa.<br>
Kui sinū on valta ja vōima ja slava, igǟ kōikē.
|-
|'''Livviko ehk livgiläine kieli'''<br>
Meijän taivahalline Tuatto, olgah pühännü sinun nimi.<br>
Tulgah sinun valdu, tulgah tovekse sinun tahto<br>
Kui taivahas, mugai muan piäl.<br>
Anna meile tänäpäigi meijän jogapäiväine leibü.<br>
Prosti meile meijän vellat kui müö prostimmo niile,<br>
Ket ollah meile vellas.<br>
Älä anna meile puuttuo muaniteltavakse, a piästä meidü pahas.<br>
Sinunhäi on valdu, vägi da kunnivo ilmazen ijän.<br>
Amin.
|'''Karjalan kieli'''<br>
Meijän taivahalline Tuatto, olgah pühännü sinun nimi.<br>
Tulgah sinun valdu, tulgah tovekse sinun tahto<br>
Kui taivahas, mugai muan piäl.<br>
Anna meile tänäpäigi meijän jogapäiväine leibü.<br>
Prosti meile meijän vellat kui müö prostimmo niile,<br>
Ket ollah meile vellas.<br>
Älä anna meile puuttuo muaniteltavakse, a piästä meidü pahas.<br>
Sinunhäi on valdu, vägi da kunnivo ilmazen ijän.<br>
Amin.
|-
|'''Vepsän keli'''<br>
Meiden taivhaline Tatoi, olgha pühä sinun nimi.<br>
Tulgha sinun valdkund, tehkaha kaik sinun tahton mödhe, täl mal kut i taivhas.<br>
Anda meile tämbei jogapäiväine leib.<br>
I pästa meiden velgad, kut mö-ki pästam meiden velgnikoiden velgad.<br>
Ala ve meid kodvusehe, no päzuta meid pahaspäi.<br>
Sinun om vald i vägi i hüvüz’ kaikeks igaks.<br>
Amin'!
|'''Suomen kieli'''<br>
Isä meidän, joka olet taivaissa, pyhitetty olkoon sinun nimesi.<br>
Tulkoon sinun valtakuntasi, tapahtukoon sinun tahtosi,<br>
myös maan päällä niin kuin taivaassa.<br>
Anna meille tänä päivänä meidän jokapäiväinen leipämme.<br>
Ja anna meille meidän syntimme anteeksi,<br>
niin kuin mekin anteeksi annamme niille,<br>
jotka ovat meitä vastaan rikkoneet.<br>
Äläkä saata meitä kiusaukseen,<br>
vaan päästä meidät pahasta.<br>
Sillä sinun on valtakunta ja voima ja kunnia iankaikkisesti.<br>
Amen.
|}
==Viited==
{{viited}}
265. rida ⟶ 193. rida:
*[http://www.helsinki.fi/~tasalmin/fu.html Uralic languages (Salminen 2003)]
*[http://en.wiktionary.org/wiki/Appendix:Swadesh_list_for_Baltic-Finnic_languages Läänemeresoome keelte sõnavaraerinevusi näitav Swadeshi loend]
*[http://www.mv.helsinki.fi/home/jphakkin/Index.html], Jaakko Häkkinen, Suomen kielen synty kartalla
*[http://www.christusrex.org/www1/pater/index.html], Convent of Pater Noster
*[http://www.prayer.su/other/all-languages.html], Our Father, All languages
| |||