Redaktsioon: 6. oktoober 2012, kell 23:59 redigeeri Templar~etwiki (arutelu \| kaastöö) 85 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. oktoober 2012, kell 01:34 redigeeri eemalda Hardi27 (arutelu \| kaastöö) 4520 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{lisa materjali}} [[Optiline keskkond\|Optilise keskkonna]] '''murdumisnäitajaks''' nimetatakse dimensioonitut ~~arvulist~~[[füüsikaline suurus\|suurust]], mis näitab ~~seda~~, mitu korda onerineb [[valgus]]e ~~kiirus~~või ~~selles~~suvalise ~~keskkonnas~~teise ~~väiksem~~[[kiirgus]]e ~~kui~~[[faasikiirus]] selles keskkonnas valguse ~~kiirus~~kiirusest [[vaakum]]is. Murdumisnäitajate erinevus põhjustab [[valguse murdumine\|valguse murdumise]] kahe optilise keskkonna lahutuspinnal (sellest ka nimetus murdumisnäitaja). Valguskiire suunamuutust kirjeldab [[Snelli seadus]] ''n''<sub>1</sub>sin(''θ''<sub>1</sub>)=''n''<sub>2</sub>sin(''θ''<sub>2</sub>), kus ''θ''<sub>1</sub> ja ''θ''<sub>2</sub> on vastavalt [[langemisnurk]] ja [[murdumisnurk]] ning ''n''<sub>1</sub> ja ''n''<sub>2</sub> keskkondade murdumisnäitajad. Murdumisnäitajaist sõltub ka [[Brewsteri nurk]] ning [[peegeldustegur\|peegeldus-]] ja [[läbilaskvustegur]]. Näiteks pinnale risti langeva valguse korral on peegeldustegur R = (''n''<sub>1</sub> - ''n''<sub>2</sub>)<sup>2</sup>{{murd}}(''n''<sub>1</sub> + ''n''<sub>2</sub>)<sup>2</sup>. Peegeldus- ja läbilaskvusteguri sõltuvust murdumisnäitajast kirjeldavad [[Fresnel'i võrrandid\|Fresnel'i võrranditega]]. ~~Murdumisnäitajast sõltub valguskiire suunamuutus murdumisel kahe optilise keskkonna lahutuspinnal (sellest nähtusest tuleneb ka murdumisnäitaja nimetus). Valguse~~ [[langemisnurk]] <math>\alpha</math>, [[murdumisnurk]] <math>\beta</math>, esimese keskkonna murdumisnäitaja <math>n_1</math> ja teise keskkonna murdumisnäitaja <math>n_2</math> on omavahel seotud Snelli seadusega: Murdumisnäitaja ~~oleneb valguse~~sõltub [[lainepikkus]]est. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks ja see tingib valge valguse lahutumise spektriks [[prisma]] läbimisel ja [[vikerkaar]]es, samuti kromaatilise aberratsiooni tekkimise optilistes süsteemides. Reeglina murdub lühema lainepikkusega (sinine) valgus ~~murdub~~ tugevamini kui suurema lainepikkusega (punane) valgus.▼ ~~::<math>\frac{\sin(\alpha)}{\sin(\beta)}=\frac{n_2}{n_1}</math>.~~ Murdumisnäitajast saab rääkida ka teiste lainenähtuste juhul. Näiteks [[heli]] korral on murdumisnäitaja kordaja, mis näitab palju erineb [[heli kiirus]] vaadeldavas keskkonnas heli kiirusest mõnes fikseeritud keskkonnas. ~~Murdumisnäitaja määrab ka valguse peegeldusteguri peegeldumisel kahe optilise keskkonna piirpinnalt. Näiteks pinnale risti langeva valguse korral on peegeldustegur~~ == Erinevate keskkondade murdumisnäitajad == ~~::<math>R=\frac{(n_2-n_1)^2}{(n_2+n_1)^2}</math>.~~ Kooolifüüsikas on tavaks nimetada murdumisnäitajat vaakumi suhtes absoluutseks murdumisnäitajaks, murdumisnäitajat mõne teise materiaalse keskkonna suhtes aga relatiivseks murdumisnäitajaks.▼ ▲Murdumisnäitaja oleneb valguse [[lainepikkus]]est. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks ja see tingib valge valguse lahutumise spektriks [[prisma]] läbimisel ja [[vikerkaar]]es, samuti kromaatilise aberratsiooni tekkimise optilistes süsteemides. Reeglina lühema lainepikkusega (sinine) valgus murdub tugevamini kui suurema lainepikkusega (punane) valgus. ▲Kooolifüüsikas on tavaks nimetada murdumisnäitajat vaakumi suhtes absoluutseks murdumisnäitajaks, murdumisnäitajat mõne teise materiaalse keskkonna suhtes aga relatiivseks murdumisnäitajaks. [[Õhk\|Õhu]] absoluutne murdumisnäitaja lainepikkusel 589,3 [[nanomeeter\|nm]] ([[naatrium]]i kollane [[spektrijoon]]) on 1,00029. [[Vesi\|Vee]] murdumisnäitaja [[nähtav valgus\|nähtava valguse]] lainepikkustel on umbes 1,3, erinevate [[klaas]]isortide murdumisnäitajad on vahemikus 1,5...1,7, teemantil umbes 2,4. == Vaata ka == * [[Valguse murdumine]] [[Kategooria:Optika]]

Murdumisnäitaja: erinevus redaktsioonide vahel