Redaktsioon: 4. oktoober 2012, kell 18:40 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 029 muudatust P typod ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. oktoober 2012, kell 14:37 redigeeri eemalda Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Max Weber''' ([[21. aprill]] [[1864]] [[Erfurt]] – [[14. juuni]] [[1920]] [[München]]) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof. ==Elukäik== Weber sündis 1864. aastal Erfurdis juristi ja hilisema [[Saksa riigipäev]]a liikme Max Weber vanema ja tema abikaasa Helene (sünd Fallenstein) esimese pojana. Kaks aastat hiljem sündis tema vend, hilisem majandusteadlane ja kultuuriteoreetik [[Alfred Weber]]. Ülikoolis õppis Weber ~~juurat~~[[juura]]t, ~~majandust~~[[majandus]]t, ~~filosoofiat~~[[filosoofia]]t ja ajalugu. Ehkki ta tundis suurt huvi vanema ajaloo vastu, lõpetas ta [[1889]]. Berliini Friedrich Wilhelmi ülikooli siiski juristina. [[1892]]. aastal habiliteerus ta kirjatööga [[Rooma õigus\|Rooma]] ja [[Saksa õigus]]e teemal. [[1893]]–[[1894]] töötas ta erakorralise juuraprofessorina Berliinis, [[1894]]–[[1896]] rahavamajanduse professorina Freiburgis ja 1896–[[1903]] samas ametis Heidelbergis. Seejärel pidi ta haigestumise tõttu professorikohast loobuma, kuid jätkas tegutsemist sotsiaalteaduslike kirjutiste avaldaja ja toimetajana. [[1909]]. aastal oli ta üks Saksa sotsioloogiaseltsi asutajaid. [[1914]]. aastal astus Weber vabatahtlikult sõjaväkke ja teenis reservohvitserina [[1915]]. aastani Heidelbergis sõjaväehaiglate organiseerijana. [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] jooksul muutusid Weneri vaated Saksamaa sõjapoliitikale oluliselt: sõja alguses toetas ta sõda täielikult, kuid pärast Belgia annekteerimist ja piiramatu allveesõja väljakuulutamist muutus ta üheks olulisemaks sõjakriitikuks. [[1918]]. aastal oli Weber [[Pariisi rahukonverents]]il Saksamaa delegatsiooni liige ning hiljem osales ta nõustajana [[Weimari vabariik\|Weimari vabariigi]] põhiseaduse koostamisel. Ta toetas tugeva presidendivõimu kehtestamist ja hädaolukorra puhul presidendile ka erakorraliste volituste andmist. 1918. aasta novembris osales Weber liberaaldemokraatliku Saksa Demokraatliku Partei asutamises ja kandideeris edutult ka parlamenti. [[1919]]. aastal asus Weber tööle Müncheni ülikooli, kuid nakatus järgmisel aastal [[Hispaania gripp]]i ja suri. ==Panus teadusesse== Weberi mõjukaimaks panuseks sotsioloogiasse on tema teos "Die protestantische Ethik und der 'Geist' des Kapitalismus" ("Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"), kus ta esitas hüpoteesi, et 16. sajandil toimunud reformatsiooni tagajärjel kujunenud protestantlik eetika, eriti kalvinistlik tööeetika, aitas olulisel määral kaasa kapitalismi võidukäigule. [[Poliitiline filosoofia\|Poliitilises filosoofias]] oli Weberi oluliseks panuseks [[1919]]. aastal Münchenis peetud loeng "Politik als Beruf" ("Poliitika kui elukutse ja kutsumus"), milles ta avaldas seisukoha, et kaasaja poliitika on langemas bürokraatlike valitsemisstruktuuride kontrolli alla, mis muudab selle ideoloogiatuks ning väärtustab ainult võimu. Väljapääsu sellest nägi Weber karismaatilise juhi esilekerkimises, kes suudab rahvahulgad enda taha koondada ning bürokraatlikku süsteemi elustada. Selle ettekandega haakub ka Weberi [[1917]]. aastal peetud loeng "Wissenschaft als Beruf" ("Teadus kui elukutse ja kutsumus"), kus ta esitas seisukoha, et teadus peaks end täielikult eraldama igapäevaelust, eriti poliitikast ning olema rangelt väärtusneutraalne. Weberi loodud on termin ''Entzauberung'' ('lummusest vabanemine'), mis tähendab Euroopa kultuuri vabanemist kristlike uskumuste ja traditsioonide alt.

Max Weber: erinevus redaktsioonide vahel