Nikolai Berdjajev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Priitp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Priitp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
13. rida:
[[1904]] aasta suvel Berdjajev abiellus ja sama aasta sügisel asus elama [[Peterburg|Peterburgi]], et anda seal koos [[Sergei Bulgakov]]iga välja ajakirja ''[[Novõi putj]]''. Peagi ajakiri reorganiseeriti, selle uueks nimeks sai ''[[Voprosõ žizni]]''. Selle väljaande koostamisest võtsid lisaks Berdjajevile ja Bulgakovile osa veel [[Dimitri Merežkovski]], [[Vassili Rozanov]], [[Vjatšeslav Ivanov]], [[Fjodor Sologub]], [[Aleksandr Blok]], [[Andrei Belõi]], [[Valeri Brjussov]], [[Aleksei Remizov]], Lev Šestov, [[Semjon Frank]] ja Pjotr Struve.
 
Sel ajal tutvus Berdjajev Merežkovski ja tema naise [[Zinaida Hippius]]ega. Algul oli nendevaheline suhtlemine väga tihe, hiljem suhted jahenesid oluliselt. Hilisematel aegadel Pariisis pidas Merežkovski Berdjajevit vaat et [[bolševikud|bolševikuks]]. Osalt Merežkovski mõjudele vastandudes lähenes Berdjajev õigeusu kirikule.
Berdjajevi tolle aja otsingutes oli katse leida alternatiivne mitterevolutsiooniline arengu tee Venemaale.
 
[[1907]] ilmusid artiklite kogumikud "''Sub specie aeternitatis''" ja "''Новое религиозное сознание и общественность''". Nende kogumikega algas Berdjajevi üleminek idealismist religioosse ideoloogia ja usulise romanti juurde. Samal aastal sõitis Berdjajev välismaale ja veetis talve [[Pariis]]is. Tagasi pöördus juba [[Moskva]]sse. Seal osales ta Sergei Bulgakovi poolt organiseeritud usulis-filosoofilise ringi töös. Bulgakovi vahendusel tutvus Berdjajev ka [[Pjotr Florenski]]ga.
 
[[1900]] - [[1906]] aastatel toimub Berdjajevis üleminek kristlikele "müstilisele realismi" ideedele, mis olid ühelt poolt vastandumine ametlikule riiklikule kiriklikule traditsioonile ja teiselt poolt vastandumine marksismile, mida võeti samuti religioonina. Ttöötas välja oma põhiteemad: vabadus, looming, ajaloo filosoofiline mõte, Venemaa filosoofiline mõte.